Tallinnas on veidraid kohti. Üks neist on Sõjamäe, Ülemiste, Mõigu ja lennujaama ümbrus. Lennukilt palju nähtud, nüüd siis omal jalal ka läbitud. Tegemist pole ametliku ega tähistatud rajaga, vaid puhtalt meie väljamõeldud soovitusliku teekonnaga. Äkki sobib lennujaamaturistile?
Kirjanik Aarne oli veel välja uurinud ammu-unustatud Mõigu surnuaia, kuhu veel 20ndatel maeti saksa soost inimesi. Põhiliselt Tallinnast, aga ka ümberkaudsetest mõisatest. Läksime seda ka otsima.
- Pildid sellest matkast 28.09.2008
- Kaart koos huvipunktidega
- Kultuuripealinna installatsioon Soodevahes
Krimelte eest alustades võis tähelepanelik silm märgata (eriti, kui ta ka kevadel samas paigas oli), et kemikaalitünnid, mis üle ääre vahutasid, olid tänava äärest ära koristatud, tänav uue asfaldi saanud ja nagu nüüdsel ajal kombeks, suletud kõrvalistele läbipääsuks eratee sildiga. Aga jala võis seal kooserdada, kui omanike silma ei riiva.
Peterburi teelt pöörasime Susi hotelli taha Eesti pikimale jalakäijate sillale - väidetavalt ligi 900 meetrit pikk. Kunagi liikusid seda mööda Dvigateli tehase töötajate hordid mitmes vahetuses sõjatehnikat ehitama.
Silla all laaditi CAT-i ekskavaatoreid rongile. Venekeelsed hoiatavad sildid aknale kleebitud vineertahvlitel jätsid mulje, et Eesti eksport Venemaale pole siiski veel päris soikunud, vähemalt masinatööstuses.
Veidi eemal oli rongile laaditud rida helekollaseid soomukeid(?). Kuhu küll need lähevad? Või kust tulevad?
Naftapuurtorni meenutav konstruktsioon ootas ka Suur-Sõjamäe tee ääres, kust pöörasime ära Eesti IT-meka poole ehk Ülemiste Citysse, kus pühapäeval valitses vaikus ja parki polnud kuulda programmeerijate klahviklõbistust.
Mõigusse jõudsime Ülemiste ja Tartu maantee kaudu. Kohalik külamees karjus meile üle automüra, kus asub Mõigu unustatud surnuaed ja kuuendal katsel, kui olime ümberringi kõik erateede või kinnipandud hoovidega teeotsad läbi käinud, põikasime lihtsalt metsa ja kogemata otse kalmistule. Sünge koht - Aarne leidis veel vaskse (või kullatud?) hauatähise.
Lennujaama taga aga valitseb ürgloodus, täiesti uskumatu. Linnulennult on ju Toompeale 4-5 km. Seeni oli, rahvast mitte. Kuni jõudsime lennujaama tagumisse otsa daatsadeni. Igaüks on käepärastest second hand materjalidest kokku klopsinud putkakese ja maaviljeleb selle ümber. Arhitektuuriline mitmekesisus elanikelt, kes muidu elavad sealsamas lähedal täiesti ühetaolistes paneelmajades. Kohati on kvartaleid tasandatud ka, lennujaama laienduse ootuses.
Tagasiteel Smuuli teele pöörates ilmusid aga teab kust välja rahvamassid. Selge - Elcoteqi öine vahetus algas. Kokku olime matkanud 20 km.
Huvipunktid:
- Daatsad lennujaama taga
- Jeti jäähall. Uisutamine augustist maini. Sisehall.
- Kirsi pood. Väike pood Mõigus, jookide-söökide lisatankimise võimalus.
- Lennujaam / Airport
- Mälestusmärk, 2004. aastal hunnunud pilootidele.
- Naftapuurtorn?
- Peatus. Üle tee - Mõigu surnuaeda otsima või vasakule - lennujaama taha.
- Sild. Eesti pikim jalakäijate raudteesild. Ligi 900 meetrit.
- Start. Makroflexitehas, eravalduse ehe näide. Tänav kinni pandud märkidega.
- Sõjamäe daatsad. Algab suvitusrajoon.
- Tu-134. Lennuk õhtupäikeses. Hüljatud.
- Ülemiste City. Siseneme tehnoloogialinnakusse.
- Ülemiste City park.
- Ülemiste Keskus. Shoppinguvõimalus. Müüakse ka matkatarbeid.
Kaart träkiga:
