Pueblo Grande
"Selle paiga taga elavad lohemaod", nii kirjeldasid siinset loodust esimest korda kaardistanud inimesed . Ületada kuiva päikesest põlenud kõrbet tähendas paljudele kindlat surma. Esmaavastajad ei teadnud, kuidas leida vett ja toitu sellisest paigast. Muide Nevadast mitte eriti kaugel läänes asub Surmaorg, mis on kuulus eluvõtja kogu maailmas. Nevadasse tulnud valged võisid õppida punanahkadelt, nii nagu nemad õppisid üht-teist oma anastajatelt.
Esimesed inimesed, pueblo indiaanlased saabusid siia tõenäoliselt 12 000 a. tagasi. Ligi 750 a.p.Kr. leiutas sama rahvas meetodi, kuidas juhtida vesi kanalite kaudu oma põldudele. See oli äärmiselt oluline arenguetapp säilitamaks elu ses ebasõbralikus paigas. Praegu teatakse Nevada kaguosas paika nimega Pueblo Grande de Nevada, mis on asutatud pueblo indiaanlaste poolt ja olnud kunagi 20 000 asukaga üpris suur linn. Inimesed harisid põlde, jahtisid, kaevandasid ja suhtlesid teiste indiaanlastega.
Pueblo Grande on samuti tuntud kui Kadunud Linn ja Nevada esimene tondilinn. Tontlik on see tõesti. Kuumus pueblode katustel, kust avanebki sissepääs elamusse, tahab hinge võtta. All ruumijaheduses on hea, tulevad isegi mõnusad tunded maa-aluse turvalisusest ja ajaloo keerdkäikudest ajendatuna.
Keegi ei tea, miks lahkusid 1150 a. p. Kr sest paigast kõrgel arengutasemel pueblo indiaanlased. Põhjamaa elanikuna võin vaid oletada. Küllap põud, mis kõik toiduks vajaliku suretas. Ometi, olles kogenud seda kuuma ja kuiva taevast ja võrreldes Eesti vihmarohke madala taevaga, siis eelistaksin ise siia jäämist.
Kõrbete kuivust on paljudele eestlastele kergem taluda kui pidevat vesistavat baltimerelist.
