Tehnoloogiaettevõte HP ja Balti riikide internetipõhine värbamisettevõte CV-Online otsustasid suve lõpul uurida, mismoodi inimesed on puhkuse ajal taastunud ja mis on kõige paremini aidanud taastada nende töövõime. Küsitlus näitas, et aktiivne puhkus aitab töötajatel jõuvarusid paremini taastada kui näiteks rannapuhkus.
Küsitlusele vastanutest 30 protsenti arvas, et puhkusejärgselt aitab neil kõige tõhusamalt tööd teha eelnev aktiivne või seikluspuhkus, nagu näiteks matkamine ja sukeldumine. Võrdselt 24 protsenti pidas parimaks valikuks kas kodus puhkamist või siis luksulikku puhkust näiteks spaas. Lühikest reisi teise linna eelistaks 11 protsenti ning vaid 6 protsenti rannapuhkust.
Eesti tulemused olid erinevad EMEA (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika) 11 riigis tehtud uuringu omadest. Seal arvati, et rannapuhkus tõstab hilisemat suutlikkust tööl kolm korda suurema tõenäosusega, kui näiteks linnaturism või kultuurireis ning kaks korda suurema tõenäosusega kui füüsiline või seikluspuhkus.
Ligi kaks kolmandikku tööle naastes tõhusamad
Uuring näitas ka seda, et nädalaselt puhkuselt naasnud inimestest täidab 64 protsenti esimestel puhkusejärgsetel päevadel oma tööülesandeid palju või veidi tõhusamalt; 16 protsenti aga vähemtõhusamalt. Kahenädalaselt puhkuselt naasnud inimestest täidab 74 protsenti tööle naastes oma ülesandeid palju või veidi tõhusamalt; 18 protsenti aga vähemtõhusamalt.
Küsitlusele vastanutest oli 82 protsenti nõus, et puhkus laseb tal töökeskkonnast eemal viibides oma tööd strateegilisemalt hinnata. 92 protsenti arvas, et puhkus laseb tal täielikult töömeeleolust välja lülituda ja seejärel puhanuna tööle naasta. Tänu puhkusele naaseb tööle suurema motivatsioonipagasiga 86 protsenti vastanutest. 52 protsenti leidis, et puhkuse ajal ei omanda nad oskusi ja kogemusi, mis on neile töö seisukohast otseselt kasulikud, kuid 48 protsenti arvas, et puhkuse ajal kogetust on neile töös kasu.
Juulis toimunud küsitlusele vastas 188 CV-Online’i andmebaasis olevat inimest. Vastanute keskmine vanus oli ligi 40 aastat ning 73 protsenti olid naised. 51 protsenti vastanutest oli ettevõtetest, kus on kuni 50 töötajat ning 23 protsenti neist, kus 51-250 töötajat. Üle 1000 töötajaga organisatsioone esindas 9 protsenti vastanutest. Alluvaid oli 39 protsendil vastanutest.
