2016. aastal läbis Eesti õhuruumi 206 563 lendu, kusjuures lennuliikluse sagedus kasvas 3,1%. Tänavusel aastal prognoositakse lennuliikluse kasvuks ligi 2,9%. Eesti õhuruumis teenindati päevas keskmiselt 564 lendu, mis on aastatagusega võrreldes 15 lendu rohkem.
Eesti kohal on kolm olulist lennukoridori: Soome ja Euroopa vahelised liinid, Aasia- ja Venemaasuunalised liinid, mistõttu moodustasid möödunud aastal ligi 78% Eesti õhuruumi lendudest ülelennud. Eesti Lennuliiklusteeninduse AS-i (EANS) tegevjuhi Tanel Rautitsi sõnul toimus kõige rohkem ülelende Euroopa ja Soome vahel (37%), veidi vähem (31%) Vaikse ookeani suunal, millele järgnesid Venemaa suunalised lennud (23%).
Seejuures läbisid ca 44% Soomest väljuvatest ja põhjanaabrite juurde saabuvatest lendudest Eesti õhuruumi. Märkimisväärne protsent (26%) Vaikse ookeani regiooni ja Euroopa vahelistest õhusõitudest jõuab samuti Eesti õhuruumi läbida enne maandumist. Atlandi regiooni suunas sooritati ca 30 lendu päevas, mis moodustab umbes 7% ülelendude koguarvust.
Lennutiheduse sagenemist võis möödunud aastal näha ka Eesti ja Venemaa vahel. “Alates möödunud aasta juunist võis näha lennuliikluse sageduse tihenemist ka Venemaa suunas, mis oli aastast 2014 olnud muidu püsivas languses,” ütles Rautits.
Kõige tihedam oli lennuliiklus möödunud aasta suveperioodil, kusjuures juulikuus ületati Eesti lennunduse ajaloos esimest korda 20 000 lennu piir. Hõredam lennuliiklus on sügistalvisel ajal – novembris, detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Kõige vähem lende ühes päevas toimus möödunud aastal jaanuarikuus.
Võrreldes 2015. aastaga kasvas Eestisse saabuvate ning Eestist välisriikidesse lahkuvate lendude arv umbes ühe lennu võrra päevas. “Kõige rohkem lende meie õhuruumis sooritasid Finnair (19,5%), Lufthansa (6%) , Air Baltic (5,6%), Rossiya Airlines (5,3%) ja Adria Airways (3,7%) koostöös Eesti lennufirma Nordicaga. Suuremate klientide summaarne panus lendude kogumahtu moodustas ca 40%,” kommenteeris Rautits Eesti õhuruumis tehtud lende.
