Mõnikord leiab puhkuseks sellise hotelli, kust saab teha nii ajaloolise linna trippe kui ka jalutada randa. Võtad nädalaks, kombineerid ise vaheldumisi, kas tahad tutvuda ajaloolise vanalinnaga või hoopis olla rannas.
Neljatärnihotell La Meridiana ongi just selline - asub pikal liivaluitest moodustunud saarel nimela Lido di Venezia, mis on üsna samasuguse tekkega, kui kuulus Nida poolsaar Leedus. Sinna viivad Veneetsiast, mis asub luitest sisemaa pool, väga paljud vaporettod, nii et saad alati 20 minutiga kas Veneetsiast Lidosse või vastupidi. Vaporettode hind on keskeltläbi 7,5 eurot. Kuid saab osta ka mitme päeva pileti, mis tuleb palju odavam.
Seega kui soovid linnapuhkust, siis tuleb jalutada hotellist 20 minutit vaporettode ehk veebusside sadamasse ja oledki varsti näiteks St Marco väljakul, kui tahad aga randa, on veel muretum - 200 meetrit hotelli rohelisest aiast asub lai liivarand.
Itaaliale omaselt on küll enamus randasid eraomanduses, kuid hotelli juures olevat randa on lubatud kasutada, tasulised on vaid majakesed, mida saab rentida 18 euro eest. Muidugi on tasulised ka igasugused muud teenused, nagu päevavari, lamamistool, söögid-joogid jne.
Aga alustame algusest, hotelli saabumisest.
Kõik käib vett mööda
Lennujaamast Veneetsia poole edasisaamiseks tuleb kohe vee peale minna, sest otsetransport käib laevadega. Muidugi saaks ka suure ringiga maad mööda, kuid takso ei vii sind niikuinii kaugemale kui Veneetsiasse suunduva maantee lõppu. Sealt edasi pead niikuinii paadi peale saama.
Seega võta kohe lennujaamas omale edasi-tagasi pilet Lido di Veneziasse - Blue Line ja Red Line peaksid sinna viima. Edasi-tagasi pilet maksab 25 eurot.
Laev sõidab natuke alla tunni, kuna teel on kiirusepiiranguid ja peatutakse paaris kohas, sealhulgas klaasiseppade saarel Muranos.
Sadamast tuleb jalutada kanali kaldal 20 minutit - taksod ja bussid sõidavad saarel ka, kui kohvrid on liiga rasked nii pikaks vedimiseks. Bussiga saab umbes 300 meetri kaugusele.
Hotell asub vaikses kvartalis kohe ühe saaresisese kanali läheduses - võimalik, et privaatne veetakso tooks lausa peaaegu et hotellini kohale seal kanalis.
Sellised kanalid on ka Lido di Venezia saarel, maju aga hõredamalt.
Hotellil on lopsakas aed, kus serveeritakse hommikusööki, kui on ilus ilm. Vihmaga tehakse seda sisemises saalis.
Nagu Itaaliale paljudes hotellides kombeks, võetakse pass või ID-kaart kohapeale hoiule. Lahkudes tuleb lisaks hotellihinnale tasuda ka turismimaks mõni euro päeva eest. Ruumid on protsessorkaardiga, üsna kõrgete lagedega ja kaheinimesetoa kohta piisavalt avarad, kuid erinevad. Nii näiteks võid teisel korrusel saada toa, kus asub suur seinakapp, vanniga tualettruum, hiiglaslik rõdu koos laua ja nelja tooli ning päikesevarjuga, kuid puuduvad vabad pistikupesad. Ainukesed on vannitoas peegli kõrval ja voodi juures laualampide jaoks. Samas kohe seal kõrval võib olla avar kolmeinimesetuba, mis on tihedalt seinakontakte täis pikitud - neid leidub eraldi voodipeatsis kummalgi pool, kirjutuslaua juures, muidugi vannitoas jne. Seega on vedamise asi, kas saad pistikupesadega toa või mitte.
WiFi on olemas, see on üsna kiire, nii et saab isegi filmi striimida ja Youtube´i vaadata, kuid mitte alati. On ka aeglasemaid hetki, eriti õhtuti.
Hommikusöök
Hotell pakub üsna klassikalist hommikusööki aiamajakesest - kohvimasin teeb erinevaid kohve cappucinost espressoni ning elementaarne on olemas - singid-vorstid, munapuder, viinerid, peekon, sarvesaiad, röstsaiad, muna jne. Ruumi on laudade taga palju, söök algab kell 8 hommikul ja kestab paar tundi, selle aja jooksul suuri ummikuid ei teki.
Toateenindus ja müra
Kuigi hotellitoad on puhtad ja korralikud, võib vannitoas näha ka üksikuid kulumise märke ja dušikabiinis pisut hallitust. Toateenindus on see-eest põhjalik ja korralik, juhuslikult kohatud toateenindaja sõbralik ning valdas nii inglise kui saksa keelt. Konditsioneer suudab tekitada palava ilmaga tuppa lausa arktilise jaheduse, aknad saab veel katta luukidega, kui tahad hämarust ja vaikust.
Vaikust segavad hotellis põhiliselt kaks asja. Esiteks, seinad on natuke läbikostvad. Testitud toas ei kostnud küll naabertoa hääli, aga kui keegi läks kõrval WC-sse, siis sealt oli hääli, duši ja vee solinat juba hästi kuulda.
Teine müraallikas on tsikaadid. Nende sirin on öösiti lausa kõrvulukustav. Kuid mingil seletamatul põhjusel võivad kõik tsikaadid keset ööd ka järsku vait jääda - kõik korraga. Linnu ülelennul aga muutub lärm eriti valjuks.
Tsikaadide summutamiseks on hea ööseks puust akna- ja rõduluugid ette tõmmata.
Üldiselt on tegemist mõnusa neljatärnimajutusega linna ja ranna vahel, mis võiks ehk õige pisut lähedamal olla sadamale, kui on saabumine raskete reisikohvritega, kuid 1930ndate villa ise pakub mõnusat rahulikku puhkust koos kõige vajalikuga. Soovitan võtta ka ratta, mida hotell rendib 10-12 euro eest päevas, saab kogu rohkem kui 12 km pikkuse Lido saare otsast otsani läbi vändata. Saare ühes otsas on lennuväli ja kõigile vaba munitsipaalrand, teises otsas aga militaarsed katakombid ja golfiväljak. Ühe päeva saab kindlasti sisustada saarel endal matkates. Teistel päevadel aga - Veneetsia linn, rand, linn, rand... kui pikemalt tarvis rännata, võib isegi rongiga Milaano suunas põrutada. Rongijaam on Veneetsias ju samuti olemas, kus peatub isegi Idaekspress.
PLUSSID
+ Ranna lähedal
+ Suurest linnakärast pisut eemal, kuid lihtsasti ligipääsetav
+ Suured mugavad toad toimiva konditsioneeriga
MIINUSED
- Võiks sadamale lähemal olla, kui tuled suurte kohvritega
- Telekanalitest oli suur valik vaid Itaalia ja Lõuna-Euroopa kanaleid, väga väike teleriekraan
- Mõni tuba on väga kesiselt pistikupesadega varustatud
HIND
90 eurot (kahene rõduga tuba, 2019)
Vaata hinda hetkel Booking.com-ist:
