Tallinn, 27. jaanuar 2000 a.
Marius Peterson, Eesti Vabariigi kodanik
-------------------------------------------------------
näitleja ja muusik, Stuudio THEATRUM asutajaliige ja juhatuse liige
Austatud Eesti Vabariigi President
Austatud Eesti Vabariigi Peaminister
Austatud Eesti Vabariigi Välisminister
Austatud Läti Vabariigi Suursaadik Eesti Vabariigis
Austatud Leedu Vabariigi Suursaadik Eesti Vabariigis
Austatud Eesti Vabariigi Suursaadik Läti Vabariigis
Austatud Eesti Vabariigi Suursaadik Leedu Vabariigis
Austatud Eesti Vabariigi avalikkus
"Kas arvad, et Nõukogude Liitu pole enam olemas?…"
(Piiriametnik Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi piiril, 23. jaanuar
2000. a.)
Pean vajalikuks teavitada inimsuse vastasest kuritegevusest Eesti Vabariigi lõunanaabrite piiripunktides. Palun asjaolude selgitamist ja vajalike muutuste kohest läbiviimist.
* * *
Oma loome-, õppe- ja huvireiside käigus olen viimase 10 aasta jooksul ületanud riigipiire sadu kordi. Mõndagi ebameeldivat on tulnud läbi elada, muuhulgas seista mitmeid ööpäevi Leedu-Poola piiril.
Midagi sedavõrd toorest ja inimvaenulikku, kui mõned päevad tagasi Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi piiripunktis, ei ole mulle veel kusagil ega kunagi - sh. endise Nõukogude Liidu riigipiiridel - osaks saanud.
Kirjeldatav sündmus leidis aset 23. jaanuari õhtul, aastal 2000 ajavahemikus 19.00-20.00 Bauska lähistel asuvas Leedu-Läti piiripunktis.
Vägivaldne vahejuhtum vältas ligikaudu pool tundi.
Üsna kiiresti piiriametniku monoloogiks kujunenud vestlus toimus väga valjul toonil, harimatu inimese nõukogude-vene keeles. Juhtunu käigus küsisin küll piiriametniku töötõendit, mille ta ka esitas, kuid kui proovisin nime kirja panna, nägin küll töötõendit, valget paberit ja
pliiatsit, kuid ootamatust rünnakust shokeerituna ei olnud ma suuteline ei lugema ega kirjutama. Liigpikalt ei antud mulle selleks ka aega.
* * *
Saabudes Leedu-Läti piiripunkti, väljusin autost ja lukustasin selle.
Kõndisin siis passikontrolli kioski juurde ja esitasin seal istunud naisterahvale ning teda lõbustanud neljale piirivalvur-tolliametnikule oma passi ja auto tehnilise passi. Tema nõudmisel ka täiendavad volitused ja kindlustuspaberid.
Paberite kontrollimise ajal kostis kioskist tuttavaid, sellele piiripunktile omaseid kommentaare ja labasusi. Üks meestest suundus auto juurde ja ei meeldinud talle sõiduki suletud uksed.
Räme-röökivas laadis nõudis ta uste avamist. Ütlesin, et tulen ja avan auto koheselt, kui dokumendid on kontrollitud.
Seejärel algas lakkamatu mõnitamine ja kisa.
"Kes siin kamandab? Sina hakkad mind kamandama? Siin kamandan mina!"
jne.
Vaadanud üle autosalongi sisu, nõuti uimastiotsingute ettekäändel mootori õhufiltri kaane eemaldamist. Sedalaadi mehhaanikutööks vajalike riistu ei ole poole aasta vanuse auto omanikel kombeks kaasas kanda, ei olnud neid ka minul. Ütlesin, et see ei ole võimalik, kuna mul ei ole vajalikke tööriistu. Seepeale soovitati mõnitavalt kohale kutsuda
autoriseeritud autoteeninduse esindaja.
Piiriametnik oli oma nõudmistes "õnneks" ebajärjekindel. Kiiresti seadis ta üles uued lõksud. Nii loobus ta uimastiotsingust ja soovis kontrollida, kas auto omab piisavalt ohutustehnilist varustust.
Ülipüüdlikult viga otsides hinnati üle tulekustuti, seejärel apteek.
Autoapteek oli Poola päritolu, mis kutsus esile piiriametniku uue vihahoo, tema üldistused muutusid ülijulgeteks ja jõulisteks: "Poola on bandiitide maa!", hüüdis ta.
Vastasin: "Poola ei ole bandiitide maa."
Tema omakorda: "Poola ON bandiitide maa. Ja Eesti on…" (kolme punkti asemele võib igaüks kujutada paar rõvedaimat väljendit, mida ta teab - nii iseloomustati minu isamaad).
Siis käsutas ta mind võimalike tunnistajate silmade alt ära, piiriametnikest tihedalt täidetud kioskisse. Seejärel vaatas läbi mu põuetaskud, surus mu vastu seina ja asus karistama. Ila pritsides karjus ta mulle kõrva läbisegi kõike, mis pähe tuli. Eelkõige koosnes tema kõne nais- ja meessuguelundite mitmesugustest argoovormidest, mainiti ka
suguakti emaga. Korduvalt küsis ta minult: "v bizdu hotshesh?"
Selline kohtlemine kestis minuteid. Mõistsin, et väiksemalegi vastuväitele, väiksemalegi liigutusele - mida ta vaid ootas ja provotseerida püüdis - järgneks peksmine ja "õigustatud" vahistamine.
"Kas sa arvad, et Nõukogude Liitu pole enam olemas? Kas sa enam ei mäleta…", küsis piirimees muuhulgas.
Siis kamandati mind autosse ootama. Mõne minuti pärast toodi dokumendid ja inetuste saatel, keeluga juhtunust rääkida, saadeti mind vihatud Eesti Vabariigi poole teele.
Läbielatu kõrval jääb minu kirjeldus kahvatuks.
Möödunud on neli päeva ja endiselt tunnen end väga halvasti, kaitsetuna.
* * *
Viimase kaheksa kuu jooksul olen sõiduauto roolis ületanud Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi piiripunkte enam kui kümnel korral.
Olen väga häiritud neis valitsevast labasusest ja elementaarsemagi viisakuse puudumisest, võõrriigi kodanike hirmutamisest ja alandamisest.
Piiripunkti territooriumil täielikult kaitsetus olukorras olevaid inimesi koheldakse järjekindlalt alamate olendite ja debiilikutena. See puudutab nii Läti Vabariiki kui Leedu Vabariiki esindavaid piiriametnikke, puudutab eriti Läti-Leedu piiripunkti Bauskas, kuid ka Leedu-Poola piiripunkte Kalvarijas ja Lazdiais. Poola Vabariigi piiriametnikele mul etteheiteid pole.
Mõningaid püsivaid ja muutumatuid ühisjooni, mis nimetatud
piiripunktides kord jõulisemalt, kord vähemjõulisemalt esinevad:
- Tervitustest või muudest viisakusvormidest nagu "tänan", "palun"… ei ole mõtet unistadagi. Nende asemel kasutatakse väljendeid nagu "bljät", "bizdets", "zhopa" jne.
- Pidev unisus, üleolek, lohakus, pahurus, tüdimus, nõme irvitamine, ülbus jne.
- Ühepoolne sinatamine
- Rahvusvaheline suhtluskeel on vene keel, inglise keele kasutamine toob kaasa piiriametniku ärrituse
- Halb kioskite- ja tõkkepuuderohke töökorraldus, venitamine, reisijate aja tahtlik raiskamine
- Reisijate pagasi iseseisev ja piiramatute õigustega käperdamine
- Inimeste teadmatuse ärakasutamine, seeläbi altkäemaksu väljapressimine
- Asjasse mittepuutuvate küsimuste esitamine
- jne…
Mul on piinlik vaadata, kuidas keskealised veoauto- ja bussijuhid - ja mitte üksnes nemad - peavad lipitsema ülbete, irvitavate noormeeste ees.
Mind solvab, kui Leedu Vabariigi piiriametnik esitab väite "kõik näitlejad on alkohoolikud". Jalad laual vedelev piiriametnik mõjub ebakorrektselt…
Korduvalt olen mõelnud nimetatud piiridel toimuva kohta järelpärimise esitada, kuid tööd ja tegemist on niigi palju, ajapuudusel on see alati soiku jäänud. Eelkirjeldatud hiljutine sündmus on minu mõõdupuude
kohaselt aga juba kuritegelik, ärevaks ja nõutuks tegev.
* * *
Piiriametnik esindab riiki, mille piiri ta valvab.
Kas 23. jaanuaril kella 19.30 ajal piiriametniku poolt lähinaabreile - Poola Vabariik ja Eesti Vabariik - antud hinnanguid võib käsitleda kui lõunanaabrite ametlikke seisukohti? Kui ei, siis milles asi?
Kas vaenulikkus, vägivaldsus, alandamine, rõve keelekasutus ja puuduv elementaarviisakus, mis Bauska ja ka Kalvarija ning Lazdiai piiripunktidele omased, on Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi poolt aktsepteeritud riikidevaheline ametlik keel ja suhtlemisvorm? Kui ei, siis milles asi?
Millega olen mina, Eesti Vabariigi kodanik Marius Peterson,
naaberriikide silmis teeninud ära ülijämeda kohtlemise? Mis põhjusel suheldakse Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi piiripunktides minuga järjepidevalt kui alama olendi, kui debiilikuga? Kaua on sellises laadis balti-sõprust kavandatud veel jätkata?
Inimesena nõuan karmide meetmete rakendamist, et muuta olukord Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi piiripunktides inimväärseks. Palun koheselt läbi viia suurpuhastus ja vajalik ümberkorraldus, kaotada nimetatud piiridel vohav kuritegevus ja räpasus.
Pean lõunanaabrite piiridel toimuvat kuritegelikuks, kahetsusväärseks, lubamatuks ja alatuks. Palun Läti Vabariigilt ja Leedu Vabariigilt selgitust.
Palun Eesti Vabariigi presidendi, Eesti Vabariigi peaministri ja Eesti Vabariigi välisministri poolset sekkumist lubamatult jämeda käitumise lõpetamiseks lõunanaabrite piiripunktides. Palun välja astuda Eesti
Vabariigi kodanike au ja julgeoleku kaitseks.
kontakt: THEATRUM, Vene 14, Tallinn 10123, tel./faks 6446 889, marius@theatrum.ee
Kõik kommentaarid, arvamused, sarnased "reisikirjad" on teretulnud aadressil marius@datanet.ee
Kiri on avalik. Kui teate veel inimesi, kellele teema ja probleem on oluline, siis palun kirja lahkelt edasi saata.
