Internetilink:
Militaarmatka varustus:
KOHUSTUSLIK:
- seljakott,
- nuga,
- taskulamp ja varupatareid,
- leukoplaaster,
- side,
- hulgim sokke,
- vastupidavad riided, näiteks eesti sõjaväe vorm,
- leib,
- suhkur,kes soovib,
- suitsuvorst või sink.
- (kel võimalik, võtku kaasa kompass või GPS).
- soovitatavalt MITTE PANNA JALGA BOTASEID, vaid vastupidavad saapad
- haigekassa kaart ja isikut tõendav dokument
ÜHINE:
- kartul,
- kiirpakisupp,
- turistikonserv,
- puljongikuubikud,
- kamba peale mõni magamisalus istumiseks öise lõkke ääres,
- ...
RANGELT KEELATUD:
- viin ja muud alkohoolsed joogid, tulirelvad, lõhkepaketid...
Reisijututoale, 2002
Kersti Järve ( potsatator@hotmail.com )
Mida kujutavad endast militaristlikus stiilis matkad? Lihtsalt seljakott selga ja actionit tegema metsa? Käime teatud trassi maha ja kogu lugu?
Põhimõtteliselt ongi nii, aga kõige selle juures ilmenvad alati ootamatud asjaolud ning iga pisikestki sammu tuleb kaaluda ja asjad ettevalmistada. Rännaku keskel pole just eriti meeldiv avastada, et Su armsad vesivillid moonduvad üha rohkem veristeks kogumikeks. Loomulikult oled leukoplaastri maha unustanud!
Sulle on tulnud idee minna jalgsimatkale, võtta seljakott selga ja astuda trassile. Need asjad paraku nii lihtsalt kah ei käi...
Kõigepealt tuleb leida marsruut
Algajale soovitan ma turismiradasid, näiteks Pedja jõe kallastel. Nendel eksimine on tunduvalt raksem, kahjuks mitte võimatu. Seal saab küllaltki hästi jälgida marsruuti, õppida kaarti ja kompassi tundma, ning katsetada erinevaid liikumisvõimalusi.
Ütleme, et oled leidnud sobiva raja. Nüüd pead asjale lähenema teisest küljest. Kui pikka maad Sa plaanid läbi käia? Kas 10 km või 50 km? Algajale on kõige parem linnulennult 10-15 kilomeetrit, eriti siis kui kogenud juhendajat kaasas ei ole. Minu esimene rännak oli umbes 30 km pikune ja järgmine hommik tundusid ka lõualuud valusatena. Mõõdukus eelkõige?
Kaart ja orienteerumine
Kõigepealt vajad piirkonna kaarti. Üldiselt sobivad ka tavalised orienteerumiskaardid, vahel isegi turismi-, kui Sa just eriti sügavale laande ei tungi ja maailma vallutama ei asu. Kaardil on alati mõõtkava ja tingmärgid, mis tuleb endale selgeks teha. Kui orienteerumist alustada, siis vii alati kaart vastavusse maastikuga! Kui kusagil asetseb üksik talu või kivihunnik, siis üldjuhul on see ka kaardile märgitud. Igastahes on see üks kindlamaid võimalusi vältida eksimist. Kui Su kaart pärineb aastatest a´la kaheksakümnendad, siis võib enese sobitamine maastikuga natukene raskeks osutuda, näiteks ühe põlislaane asemel või asetseda hoopis lagendik. Tavaliselt kunagi ei muutu või muutuvad väga-väga pika ajajooksul elektriliinide asukohad. Üks hästi hea soovitus veel: kompass üldjuhul ei valeta ega ole rikkis! Isegi sai üle elatud juhtum, kus ma oma armsate vesivillides jalgadega pidin käima kümme kilomeetrit ekstra, sest arvasime lahingpaarilisega, et kompas on katki läinud ning ta näitab põhja suunda valesti. Rännakul tuleb veel arvestada, et ka kõige absurdsemates olukordades saab eksida. Olen kahest suurest teeotsast (kusjuures mõlemas oli viit) vale valinud. Seda üleväsimuse tõttu. Üks instruktor, kes mulle kord loengut orineteerumisest pidas ütles nii: “Ka head orienteerujad eksivad, kuid nad parandavad vea ruttu.” Niisiis kui oled eksinud, mine tagasi sinna, kuskohas Sa olid kindel oma asukohas!
Esmaabi
Järgmine vaieldamatult vajalikuks asjaks on esmaabi karp. Minu oma sisaldab tavaliselt haavade ja ka vesivillide puhastamiseks vesinikku, erinevaid leukoplaastreid, sidet, rõhksidet ja vahel kah valuvaigistit. Enamat pole mõtet rännakule kaasa vedada. Üks hea nipp on tekkinud vesivillist niit nõelaga läbi vedada ja see sinna sisse jätta. Juurde tekkiv vesi voolab kogu aeg välja ja vill üldjuhul ei suurene.
Toit
Soovitav on kaasa võtta suitsuvorsti, rosinaid ja kõige tavalisemat ilma igasuguste aganateta leiba. Joogiks võib olla vesi, kuid mineraalvesi osutub sageli palju kasulikumaks. Rosinaid omastab organism kiiresti ning nad on ka toitvad. Leib peab olema selle pärast ilma igasugu lisanditeta kergema seedimise nimel. Muidugi võib veel olla kaasas sibulat. Mida olen raske rännaku lõpuosas söönud seda nagu õuna ja mitte misksi ei tundunud tol hetkel parem!!!
Riided
Vähemalt kolm paari kuivi sokke! Kui sokid on märjad, läbi higistatud jne siis on jalad palju kärmemad väsima ning ka vesivillid ja muud vigastused tekivad hõlpsamini. Enne rännakule minekut on soovitav minna pediküüri ja eemaldada paks tallanahk, sest see on ideaalne villide ning probleemide tekkimise koht. Kui juhuslikult tee peal saavad kuivad sokid otsa, siis võib panna märjad vanade riiete alla vastu keha. Jälk, aga mis parata.
Kaasa tuleb veel võtta midagi soojemat selgapanemiseks, aga kotti ei tohi ka liiga üle koormata. Iga lisatud kilo raskendab kõndimist.
Tempo
Kui matka alustada, siis ei tasu kunagi kohe alguses tempot teha. Esiteks, kui lihased pole piisavalt soojad, on nende vigastamise oht. Teiseks väsitad ennast põhjendamatult kiiresti ära.
Ükskõik, millisena Su matk välja tuli, mis tee peal toimus, erksa mälestuse saad endale sellest küll ja võib-olla ka väikse pisiku, mis sunnib sind taas teele asuma.
