Reisihuvilised õhja-Euroopas on aastakümneid oodanud tõelist raudteeühendust Soome ja ülejäänud Euroopa mandriosa vahel. See pikk ootus lõpeb juba tänavu suvel: Soome raudteefirma VR, Rootsi Norrtåg ning piirilinnad Tornio (Soome) ja Haparanda (Rootsi) kinnitasid, et regulaarne reisirongiliiklus algab 2026. aasta juunis. Tegemist on kahe riigi esimese kaasaegse piiriülese raudteeühendusega.
Uue liini käivitumisel saab reaalsuseks paljude reisisellide unistus ühest piletist, millega võib sõita Helsingist kuni Portugali lõunarannikule Algarvesse – või mistahes muusse Euroopa raudteevõrgustiku sihtkohta. Kogu selle pika reisi jooksul tuleb teha vaid üks platvormivahetus Tornio ja Haparanda ühises piirijaamas. Raudteekonsultant Jon Worth rääkis uudiskanalile Yle, et see ühendus loob Euroopa Liidu pikima ühtse marsruudiga rongireisi: ligi 4000 kilomeetrit katkematut rööpapaari Soome lahe põhjakaldalt kuni Atlandi ookeani rannikuni.
Sajandipikkune tehniline ummikseis sai lahenduse
Uue ühenduse loomine lõpetab rohkem kui sajandi kestnud tehnilise patiseisu, mille põhjuseks olid riikide erinevad rööpmelaiused. Soome päris omal ajal Venemaalt laiarööpmelise raudtee (1524 mm), samas kui Rootsi kasutab – nagu suurem osa Euroopast – standardset rööpmelaiust (1435 mm).
Insenerid on renoveerinud Haparanda ajaloolise, 1900. aastatest pärineva jaamahoone mugavaks sõlmejaamaks, kus reisijad saavad vaid mõne minutiga jalutada Soome rongilt Rootsi omale. Kaubavagunid hakkavad aga kasutama muutuva teljelaiusega rattaid, et vältida aeganõudvat veermikuvahetust. Projekti rahastus sai lõpliku kinnituse hiljuti, mil Helsingi ja Stockholm allkirjastasid kahepoolse transpordilepingu, mis katab ka tolli-, julgeoleku- ja ligipääsetavuse tagamise kulud.
Ärireisijate ja logistika uus ajastu
Ärilisest ja mobiilsuse seisukohast on uus liin tõeline läbimurre. Põhja-Soome tehnoloogiakeskused Oulus ja Kemis meelitavad ligi insenere ja spetsialiste, kes seni pidid Lääne-Euroopa turgudele jõudmiseks lootma siselendudele või bussiliiklusele. Ettevõtted, kes püüavad saavutada rangeid kliimaeesmärke, saavad nüüd saata oma meeskondi läbi Skandinaavia täielikult rongiga, mis vähendab süsinikuheidet lennureisidega võrreldes kuni 90%.
Sarnast kasu näevad ka logistikafirmad: puidu, biotoodete ja kõrgtehnoloogiliste komponentide eksportijad saavad nüüd kaupu otse Göteborgi sadamasse ja sealt edasi Kesk-Euroopa sõlmpunktidesse saata ilma kuluka ja aeganõudva ümberlaadimiseta.
Praktiline info reisijale: piletid ja mugavused
Reisijate jaoks on liini käivitumisel olulised järgmised üksikasjad:
- Graafik: VR planeerib kaks igapäevast väljumist Helsingist Torniosse, mille saabumisajad on sünkroniseeritud Norrtågi väljumistega Luleå ja Stockholmi suunas.
- Piletid: neid hakatakse müüma mõlema raudteefirma kodulehtedel, samuti hakkavad liinil otsast lõpuni kehtima rahvusvahelised rongipassid, näiteks Interrail.
- Piiriületus: kuna tegemist on Schengeni sisepiiriga, kohaldatakse vaid juhuslikke tollikontrolle. Sellegipoolest soovitavad raudteefirmad kolmandate riikide kodanikel igaks juhuks kaasas kanda tõendeid Schengeni alas viibimise seaduslikkuse kohta.
- Mugavused: jaamades on tagatud ratastoolisõbralikud tasapinnalised platvormid, teadustused kõlavad kolmes keeles (soome, rootsi, inglise) ning rongides on WiFi-levi, mis lülitub piiril sujuvalt ja katkestusteta ühest võrgust teise.
Tulevikuvaated
Kui eeloleval juunikuul toimuv avamine läheb plaanipäraselt ja rongid püsivad graafikus, kavatsevad riikide transpordiministeeriumid astuda järgmise sammu. Juba 2027. aastaks soovitakse käivitada otsesed öörongide liinid, mis ühendaksid Lapimaa populaarsed suusakuurordid otse Lõuna-Euroopaga.
Laiemas plaanis märgib see raudteeühendus Soome strateegilist pööret: pikaajaliselt idasuunaliselt ja Venemaa turgudele ankurdatud logistikamudelilt on üle mindud läänele suunatud, NATO-ga integreeritud raamistikule. Samuti ühtib see suurepäraselt Euroopa Liidu üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitikaga, mille prioriteediks on suunata nii kaubavedu kui ka reisijad maanteedelt ja õhust keskkonnasäästlikumale raudteele.
