Päevaleht 1995
Kaido Einama
Olete sattunud Lõuna–Euroopasse. Selja taga on maailmalinnad Pariis, Rooma või Ateena, ära tahaks aga käia ka kuumal maal Hispaanias. Teel aga on raha üle jäänud, sest eestlase jaoks kallid riigid ei ole kutsunud just suuri oste tegema. Tõustes bussi või sõiduautoga Püreneede käänulisi teid pidi ülespoole, avastate peagi omapärase koha – väikeriigi, mis oma suuruselt ehk isegi Eesti kõrval väike tundub – Andorra. See on koht, kus on samal ajal nii Prantsusmaa kui ka Hispaania kultuuri mõjutusi — rohkem on siiski tulnud läänenaabritelt – Hispaania kõige Prantsusmaa–poolsemalt rahvalt kataloonlastelt. Ja suhteliselt odavad poed, mis viivad hetkeks tasakaalutunde, ahvatledes ostma eelkõige just tohutul valikul mitmesuguseid tehnikakaupu.
Linke:
- Hotelli broneerimine Andorras
- Lennupiletid
- Valuutakonverter: FRF ja ESP kursid täna
- Andorra la Vella Webcam
- valitsuse lehekülg
- Travelandorra.com
- ÄP: Odav Andorra 1997
Hinnad (1997):
- Vein 1 l 5–26 EEK
- Jäätis 7–18 EEK
- Lõuna restoranis 50–80 EEK
- Käekell 70–5000 EEK
- Taskuraadio 100–180 EEK
- Tasku–TV (värviline) 1200–1900 EEK
- Iseloomulikud suveniirid: lehmanahast vaibad ja nahkmosaiigid (maksavad palju)
Kliima nagu Eestis
Olles äsja viibinud Prantsusmaa lõunaranniku palmide all, tunduvad Andorra poole viivate teede äärde ilmunud kased ja muud põhjamaisemad puud pisut kohatuna. Kilomeetrite kõrgusel üle merepinna on aga kliima muutunud niivõrd palju jahedamaks, et loodus meenutab kodust Eestit. Kõrgematel tippudel on lumi, seal võib terasema pilguga reisija märgata suusatajaid, kes ka südasuvel talvemõnudest lugu pidada oskavad. Naaberriikidest, kus on samasuguseid lumiseid tippe, meelitab väikeriik suusatajaid just oma suusakeskustesse odavamate hindadega. Nagu kilomeetrite pikkustele kaubatänavatelegi Andorra pealinnas Andorra la Vellas, kuhu tullakse mujaltki, kui Prantsusmaalt või Hispaaniast. Miks mitte ka Eestist?
Kiltkivist kirik
Maaliliste mägede taustal on Andorras huvipakkuvad kindlasti kohalikud mägikloostrid ja kirikud. Katoliiklikul maal on nende eest hoolitsemist tõsiselt võetud ja kui näiteks iidse legendiga seotud Meritxselli pühakoda 1972. aastal maha põles, püstitati kõrvale kohe uus kataloonia modernses stiilis kiltkivist kirik, mis võttis vastu püreneesid ületavaid palverändureid. Ka turistid ei pea paljuks oma bussiga kitsast mägiteed pidi üles ukerdada, et püha kohta oma silmaga näha.
Pealinna tuleb saabuda õigel ajal
Eesti reisija jääb Andorra pealinna Andorra la Vellasse jõudes tõenäoliselt suuremate kaupluste ukse taha, kui juhtub sinnakanti kella 13.00–15.30 ajal. Sel ajavahemikul peetakse Andorras siestat, kuid mitte selle pärast, et oleks talumatult kuum keskpäev, vaid et nii on lihtsalt kombeks. Poemüüjad peavad kinni traditsioonist lõunatada põhjalikult ja mitu tundi, kiirustamata. Sel ajal ongi poed kinni, sest ka kaasmaalased ei kipu lõuna ajal ostma, vaid söövad samuti mõnes restoranis. Kiirtoitlustus on rohkem turistide lõbu.
Kaubandus
Kõigepealt kohtab vaateakendel hinnasilte, mis esialgu võib–olla isegi segadusse ajavad — igal kaubal on kaks hinda, ühel natukene rohkem nulle lõpus, kui teisel. Andorras käibivad võrdselt nii Prantsuse frangid kui ka hispaania peseetad, soodsam on siiski osta peseetade eest. Mida kallim kaup, seda soodsam tundub ka ost, kuid näiteks autot pole Püreneede tipust mõtet koju tuua. Sekelduste vältimiseks on otstarbekas suurte ostude puhul asi pakendist välja võtta, sest kui piiril avastatakse deklareerimata ja hinnaline (värskelt ostetud välimusega) toode, siis tuleb maksta trahvi. Siiski — mõnikord on abi isegi halvast keeleoskusest, sest kui piiriületaja valdab kehvalt vaid saksa ja eesti keelt, ei viitsi ka piirivalvur hakata piltkirjas või kätega vehkides selgeks tegema, mida turist valesti tegi ja laseb piiriületajal rahus minna.
