Linke:
Hinnad:
- Lennupilet Amsterdami 4000-5000 EEK
- Autorent 280-1100 EEK/päev
- Paadireis kanalitel 63 EEK/tund
- Pilet Keukenhofi lillenäitusele 120 EEK
- Amsterdami Botaanikaaia pilet 53 EEK
- Aastane muuseumipilet 350 erinevasse muuseumi 280 EEK
- Praad kesklinnas, turistimenüü 170 EEK/kolm käiku
Vajalikku:
- Ajavahe: 1 tund
- Keel: oskavad inglise keelt, natuke saksa ja veel vähem prantsuse
- Ilm: muutlik, vihmane; aprillis 10-18 °C
- Sündmused: Keukenhofi lillenäitus mai keskpaigani, 30. aprillil kuninganna sünnipäev (linnad ehitakse oranþide kangastega), juunis Hollandi festival (ooper, teater, muusika, kino), juulis Nelja päeva jalutuskäik (festivali-stiilis rongkäik- kõndimine läbi väikeasulate), Rotterdami ülemaailmne sadamafestival (sügiseti)
- Viisa: 1-30 päeva 130 FIM, 30-90 päeva 172 FIM
- Toll: sisse võib tuua 200 sigaretti, 1 l kanget alkoholi või 2 l lahjat alkoholi; väljaveo piire ei ole
- Saatkond: Helsingis
- Tulpide õitsemise aeg: märtsi lõpp - mai keskpaik
- Krediitkaardid: suuremate linnade suuremates poodides vastuvõetavad. Turistipoodides samuti.
Pühapäevaleht, aprill 1997
Kaido Einama
Aprilli keskel, kui meie veel esimestest sinililledest unistame, on Hollandi põlde katmas punane lillemeri. Rahvuslik lill tulp seotakse kõikvõimalikesse liikuvatesse rohelusepuhmastesse ja veetakse rongkäiguga läbi maa. Lillefestivali sabas venib hiiglapikk lilleturistide karavan, et kõike seda ilu näha.
Meieni jõuab lilleilu lennukitega, millel pardal Hollandi põldudelt nopitud lilled. Kui ise lilledeni jõuda, tuleb otsida mõni reisifirma, kes sinna reise korraldab ja kohapeal sulanduda lugematu hulga turistidega, kes ka sama palverännaku ette on võtnud.
Kuus miljonit lille
1949. aastal kogunesid Hollandi prominentsemad sibullillede kasvatajad ja mõtlesid, mida teha Madalmaade lilletööstuse paremaks maailmale näitamiseks. Kuigi juba siis olid Hollandi lilled parasjagu kuulsad. Otsustati teha üks suur näitus. Näitust käis vaatamas Tõnu Noorits.
"Tahtsin minna Hollandi lillenäitusele sel ajal, kui piirkonda läbib lilleline protsessioon," räägib maailmarändurist fotograaf Noorits. "Hullumeelne tunglemine oli, sel ajal on seal metsikult rahvast, ootavad juba varakult, millal rongkäik saabub. Kohal on ratsapolitsei, kiirabi, inimesed minestavad!"
Kuue miljoni tulbi ja muude sibullillede korraga nägemine võib minestama panna küll. 27. märtsil avatud ja 22. maini kestev üritus toimub keset põlde, kus kasvatatakse lilli samamoodi nagu meil kartulit või vilja. Kasvuhooned, mis väljaspoolt meenutavad Kadaka turgu, on seest uimastavat lillelõhna täis.
Lillekuhilate paraad
Koos tulpide vohamisega põldudel tungivad nad aprillis ja mais ka Hollandi tänavatele. Igal aastal algab ühest lilleregiooni väikelinnast protsessioon, mida tullakse vaatama isegi Ameerikast. Seekord läheb paraad lahti 26. aprillil Noordwijkist ja lõpeb Haarlemis. Peatusi rongkäik eriti ei tee ja on üsna maiparaadi moodi, ainult et igasuguste plakatite ja muude liikuvate imeasjade asemel on lilledest tehtud imeasjad: kujud, majad, maastikud jne, kõik see asi liigub kuskile kompositsiooni alla peidetud auto kukil.
"30-40 erinevat firmat liiguvad oma ekspositsiooniga ja reklaamivad end. Rahvas vaatab ja hindab. Peatutakse ainult siis, kui on vaja kedagi järgi oodata," kirjeldab fotograaf Noorits nähtut. "Hommikul 8-9 ajal on veel rahulik, siis ilmuvad nurgatagustest peatänavatele inimmassid. Lausa külg-külje kõrval peab käima. Trügimist on ka."
Tee ääres võib kohata kõnniteel istuvaid väsinud Saksa pensionärturiste. Loomulikult on kohal ka kõikjale jõudvad fotoaparaatidega jaapanlased. Ameeriklased kulutavad kohalesõiduks ära keskmise eestlase jaoks peaaegu et varanduse: sõit üle ookeani toimuvale lillefestivalile maksab kuni 5000 dollarit. Eestlased, nii palju kui neid juba käinud on, sõidavad kohale odava bussiekskursiooniga.
Tulbid kui äri
Kõik see ei toimu mitte niisama silmailuks. Maailma telekanalitest näidatavad festivalipildid on riigile sama suur reklaam nagu samba- või tangokarnevalid Lõuna-Ameerikas. Lilleäri käib protsessiooni ümber kogu aeg, ennast reklaamivad ekspordifirmad, kes viivad lennukitega lilleõied peaaegu suvalisse maailma punkti. Ja odavalt, odavamalt kui näiteks põhjapoolsemates riikides suudetakse kasvatada. Lillede sisseostjad elavad ka Eestis paremini kui kohapealsed lillekasvatajad.
"Rahvas on taibanud, et lilledega saab rahvuslikku omapära rõhutada ja nendega silma paista," teab Noorits. "Kunagi asutas krahvinna sealkandis maitseainepõllud, nüüd on sellest tehtud suur lilleaia-atraktsioon."
1630. aastast on hollandlased tulpe Euroopasse vedanud. Kui vahepeal oli mitme sajandi pikkune paus, sest lilled nakatusid mingisse tõppe ja muutusid rabedaks, läks äri õitsele jälle möödunud sajandil. Niiske ja soe kevad, pisut liivane muld rahvuslik uhkus taastasid ununenud äri, kuni Hollandist sai jälle maailma suurim lõikelillede väljavedaja.
"Köögiaiast" on juurviljad kadunud
Keukenhofi tulbiaiad asuvad kohas, kus 15. sajandil elas krahvinna Jacoba van Beieren oma kolme mehega. Ümberringi olid suured köögivilja- ja maitseainepõllud, et lossi õukonda toita. Koht nimetatigi selle järgi - keuken tähendab hollandi keeles kööki ja hof aeda. Kui veel lähedalasuva Lisse väikelinnas leiab aiast mõne juurviljapeenra, siis Keukenhofis midagi sellist, mida patta annaks panna, ei leia.
Kõigepealt liigub rahvas mööda alleed kasvuhoonete poole. Allee, kus kasvavad puud muru ja mosaiikpeenarde vahel, on iga rohututini siledaks pöetud ja hoolitsetud, nii et turistid võivad rahulikult oma objektiivi suunata lilledesse ja ühtki inetut sõnnikupabulat ei jää kaadrisse.
Veelgi ilusam on pilt pisut eemalt: groningeni-tüüpi tuuleveski otsast vaadates. Pilt on Leedu lipu moodi: rohelised, kollased, punased triibud.
Kasvuhooneklaaside all on aga veel kirjum. Seal on 500 erinevat lillesorti, 7000 ruutmeetrit paviljone ja seitse müügipunkti, kust lillehulluses endalegi hunniku õisi kaasa saab osta.
"Võtsime kätte mõned ajakirjad ja püüdsime neist leida midagi vajalikku Hollandisse reisimiseks," räägivad kaks inglast Naomi ja Oliver oma reisist Keukenhoffi. "Läksime sinna siis, kui tulbid just tõusid maast välja. Kui sinna minna, ei maksaks ära ehmatada meeletust rahvasummast - see on hetkel Hollandi kõige populaarsem atraktsioon. Ja võib-olla kogu Euroopa ka."
Hollandlased räägivad turistiga
Ameeriklased uurisid eurooplasi: kas nad ikka saavad inglise keelest aru, kui neile külla minna. Holandlased, kelle keel ameeriklastel käibefraasina nagu meil hiina keel kui üle mõistuse raske kasutusel on, ei jõudnud ära imestada: hollandlastest noored koolilõpetanud rääkisid inglise keelt sama hästi kui ameeriklased ise, ainult veelgi korrektsemalt.
Turist võetakse lahkelt hollandlase koju sõnadega "tunne end nagu kodus". Nad räägivad külalisega, söödavad-joodavad, olenemata sellest, kas tegemist on vana sugulasega Eestist või maanteelt häälega peale võetud juhureisijaga. Hollandlased oskavad kõike öelda läbi lillede, kui vaja. Ja viivad mõnda odavasse kaubakeskusesse: Hollandi pealinn Amsterdam on näiteks Lissaboni ja Ateena järel odavuselt järgmine linn, kus turistil tasub raha kulutada.
Raha tuleb kulutada ka vettpidavate riiete peale, kui need ei juhtu juhtumisi kaasa võetud olema. Holland pole asjata madalmaa: vihma sajab seal parasjagu ja vesi tungib peale nii ülevalt kui alt kui kõrvalt ehk siis tammi tagant merest.
Amsterdam: Van Gogh, kanalid ja teemandid
Lilleilule lisaks on Hollandi pealinna mõtet ka muud ilu otsima minna. Van Gogh, Rembrandt ja teised kuulsad nimed on käegakatsutavas kauguses, kui mõnest muuseumist sisse lipsata.
Hollandi turismiamet soovitab: esimese päeva hommik veetke nende maalikuulsustega muuseumides, teisel päeval magage kaua (sest öö sai veedetud ehtsas Hollandi pubis) ja otsige üles mõni tänavakohvik, kus pakutakse rahvuslikke küpsetisi majoneesis. Ja siis kanalitele!
"Amsterdam ei ole Põhjamaade Veneetsia," öeldakse Hollandi turismiametist nördinult. "Veneetsia on Lõunamaade Amsterdam," ütlevad hollandlased ise. Üle kanalite on ehitatud sildu ja maju, kanalite ääres on rohelusse uppuvaid parke, mida Veneetsias on vähe.
Bessenjenever on hollandi pubis oluline jook. See on mustsõstradþinn, mida peab maitsma. Bessenjeneveri Nii nagu eestlased pakuvad külalisele meie õlut või viina. Kergema joogi tarbijad saavad aga mõnest tänavakohvikust värskendava kase- või vahtramahla.
Hollandi pubid on sama stiilsed nagu iiri või þoti ajaveetmiskohad. Hollandlased hindavad oma pubi headust selle järgi, kui pruunid on seinad (mida pruunimad, seda parem), kui vähe on ruumi (mida vähem, seda parem) ja kui odavad on joogid. Amsterdami kesklinnas on 850 sellist stiilset baari. Veel kodusemad on sadamakõrtsid-Cambrinused, kus jörisevad endiselt madrused maailma eri nurkadest. Ehtsad hollandi stiilis ajaveetmiskohad pole mõeldud vaikselt omaette nurka tõmbumiseks, seal elatakse tihedalt külg-külje kõrval ja suheldakse.
***
Amsterdami ja Leideni vahel, kus lagedal maal siin-seal tuuleveskeid võib silmata, hakkavad põllud tasapisi värviliseks muutuma. Et näha päris kevade saabumist, enne kui meil temperatuur üle kümne kraadi jõuab tõusta, tasub juba värvilisse Hollandisse mineku plaanid ära teha. Niikuinii on juba sadu tuhandeid teisigi, kes samasse suunda kavatsevad reisida.
