Päevaleht, Vojaazh, 4. nov. 1994 Kaido Einama
Helsingis asub Baltimaade turismiametite infopunkt, mis tegutseb selle aasta 26. septembrist. Tagasihoidlikesse ruumidesse aadressil Merimiehenkatu tn. 29 pääseb liftiga maja sisehoovist, kuid infopunkti töötajate sõnul ei pea nende kontorisse ilmtingimata kohale tulema.
Enamus küsimusi saab lahendatud telefoni teel. Infopunkt on mõeldud Soome üksikturistidele ja turismifirmadele, kes lõunanaabrite vastu huvi ilmutavad. Vähem tegeletakse Baltimaadest Helsingisse saabunud reisijatega, kuid hädapärast leiavad nemadki kontorist abi. Praegu on infopunktis tööl vaid kaks inimest — Eesti ja Läti esindajad. Esmaspäeviti lisandub teenindavale personalile ka majanduskonsultant. Leedu kohta ei tahetud küll halvasti öelda, kuid on jäänud mulje, et leedukad pole eriti põhja poolt saabuvatest turistidest huvitatud. Nemad arendavad rohkem Saksamaa liini. Ruumid infopunktile andis Soome Matkailun Koulutus– ja Tutkimuskeskus. Palgad makstakse töötajatele Baltimaade turismiametitest. Avamise asju hakati ajama juba selle aasta kevadel, erinevatel põhjustel alustas infopunkt tööd alles sügisel. "Meile helistavad soomlased, kes omal käel Eestisse sõidavad, ja tahavad teada pisiasju, mida tavaliselt broðüüridest ei leia: näiteks kas naelkummidega tohib sõita. Vajaduse korral otsime välja ka rongi— või bussiplaanid jne.," selgitab Eesti Turismiameti esindaja Soomes Ain Hinsberg, millega ta päevast päeva tegeleb. "Teistlaadi helistajad on kohalikud turismifirmad, keda huvitavad konkreetsed turismitooted — mingi uus reisimarsruut, vaatamisväärsus jne." Päevas on helistajaid ja kohalkäijaid kokku umbes poolsada. Soome turismifirmadega suheldes tuleb infopunktis pidevalt tõestada, et Eesti pole ainult Tallinn. Lisaks pealinna vaatamisväärsustele hakkab põhjanaabritele pikapeale üht–teist muudki huvi pakkuma. Enam ei arvata, et Narva sõiduks läheb vaja Vene viisat ja et Lõuna–Eestis pole turistil midagi teha (välja arvatud Tartu, mis soomlasi juba aastaid tagasi huvitas).
Eesti vastu tunneb huvi kindel seltskond
Infopunktis on ühe tavalise kontori kohta harjumatult vaikne. Vaid kahest ruumist koosnevas Baltimaade turismiesinduses töötab praegu kaks inimest. Ain Hinsberg räägib külalistega, kuna oleme Eestist, tema läti kolleeg pakub maitsvat kohvi. Telefonid ei helise, akna taga on hilissügisele tüüpiline ilm, mis eriti reisima ei kutsu. "Meil on välja kujunenud soomlaste seltskond, kes tunnevad Eesti vastu huvi," räägib Ain Hinsberg, "ja see huvi on mitmekülgsem, kui Tallinna vanalinn ja Kadaka turg. Mõned tahaksid Baltimaadesse investeerida, sest teavad, et seal on ehitamisel hulgaliselt turismiobjekte ja renoveerimisel palju lagunenud ajaloolisi hooneid." Kuigi põhjanaabrite ajakirjandus pole Eestit mitte just kuigi positiivses valguses näidanud, arvatakse ikkagi, et tulevikus puhkavad soomlased veelgi sagedamini just Eestis või Lätis, harvem ka Leedus. "Ausalt öeldes pole Tallinna kohta eriti midagi küsitudki," imestab Eesti turismiameti esindaja Helsingis, "ju nad siis loodavad vajaliku info saada kohapealt või tunnevad lõunanaabrite pealinna juba küllalt hästi." Ajakirjanikele Eesti tutvustamisega on Baltimaadel alati tegemist — hoolimata sellest, et pressiesindajaid mitu nädalat ringi sõidutatakse ja tõestatakse, et Baltikumiski on võimalik ellu jääda, nopitakse lõpuks välja ikka ainult see negatiivne ja lõpuks jääb mulje, et Balti riikidesse on põhjust reisida vaid hea ettevalmistusega, et raskeid katsumusi taluda.
Eesti seab turistidele uusi tõkkeid
Ain Hinsbergile jääb mõistatuslikuks, miks tahab riik takistada Eestisse turistide saabumist. "1. jaanuarist tahetakse lõpetada viisade väljaandmine piiril. Uue viisaeeskirjaga tehakse ka muid kitsendusi. Ma ei saa aru, miks on sellises olukorras vaja Euroopa Ühenduse rahasid turismi arendamiseks, kui Eestisse saabuvaid turiste keeruliste seadustega eemale peletatakse," on turismiameti esindajal Helsingis põhjust olla rahulolematu. Võib küll aru saada, et riik tahab turisti pealt teenida, kuid seda saab teha ka muul viisil — näiteks võimalikult palju külalisi Eestisse meelitades, et nad kohalikku infrastruktuuri oma rahasid jätaksid ja toetaksid sellega kohalikku majandust. Eesti turismivaenulikkusest teatakse infopunktis rääkida ka kruiisituristide kogemuse näitel: kui näiteks 1000 reisijat tulevad laevalt Tallinna Reisisadamas maale, et 3–4 tundi pealinna vaadata, aga piirivalve sehkendab paberitega samuti mitu tundi, siis mis mõte on üldse Tallinnasse tulla, et sadamas passida?
Reisivad Eestis ja Via Baltical
"Organiseerime peatselt nn. Viron Viikko, mis sisaldab Lääneranniku ringsõidu. Läheme sinna autoga ning kutsume kaasa turismitegelasi ja ajakirjanikke. Praegu tahetakse Tallinna minna ka jõuluoste tegema. Üks kohalik raadio juba helistas meile ja palus selgitada, kuidas Tallinnas oleks võimalik soodsalt jõulukaupa osta. Kuid tahaksime neid ka mujale kutsuda, kui pealinna." Peamine huvi on Lääneranniku, Tallinna ja saarte kohta. Lätis ja Leedus huvitab soomlasi põhiliselt Via Baltica ümbrus.
Leedukate huvi infopunkti suhtes on väike
Nagu eespool mainitud, pole leedukad Helsingis asuvast infopunktist mitte nii palju huvitatud, kui Eesti ja Läti turismiametid. Põhja poolt tulevad turistid arvatavasti "lahustuvad" Eestis ja Lätis, Leedusse jõudmata. "Minu arvates ei ole Leedu kolleege siin kahel põhjusel," püüab Ain Hinsberg aimata lõunanaabrite huvisid, "esiteks, neid huvitab ainult Saksa turismisuund ja teiseks, kas neid üldse miski huvitab? Pakkusime neile välja, et kui peame praegu ka Leedut esindama, võiksid nad välja pakkuda tutvumisreisi. Vastus oli ebamäärane. Ka ärimaailmas on Leedu maine praegu üsna madal."
Keegi ilma vastuseta ei jää
Esimene tegevuskuu infopunktis on kulunud põhiliselt informatsiooni kogumisele. Põhiinfo on saadud turismiametilt, kui aga ei osata kliendile kohe vastata, otsitakse mõne päevaga vajalik materjal välja oma kanaleid pidi. Palju käib kohal selliseid inimesi, kes infopunkti seinal Tallinna ja Eesti reklaame nähes ütlevad: "Tallinnat ja Eestit ma juba tunnen, nüüd huvitaks rohkem Läti ja Leedu vaatamisväärsused."
"Estonia" hukk vähendas huvi Baltimaade vastu
Seniste kontaktide põhjal Soome turismifirmadega võib Ain Hinsberg öelda, et Põhjamaades ennustatakse Baltimaadesse reisivate turistide arvu kasvu 10–15%. Laevahukk aga mõjus prognoositud kasvule vastupidiselt ja praegu võib rääkida huvi vähenemisest 10–15%. Mõned eriti pessimistlikud hinnangud lubavad reisijate arvu vähenemist kuni 50%. Sellest hoolimata jääb Eesti Turismiameti esindaja optimistlikuks: "Tulevikus saab Läänemerest kindlasti uus Euroturismi meka — luuakse hästi väljatöötatud paketid ringreisiks ümber Läänemere, turistid saavad ka Baltimaades ööbida heatasemelistes 3–4–tärni hotellides. Eestilt oodatakse hindade püsimist samal tasemel, Läti ja Leedu peavad aga hindu alla laskma, muidu turism neisse maadesse väheneb."
