vaata ka Soontagana pildialbumit
Äripäev, Puhkepäev, 12.09.2003
Kaido Einama
Looduse Omnibuss veab loodusesõbrad pea igal nädalal kuhugi loodusse. Seekord mindi sohu, kuid mitte soohääli kuulama, vaid folgikontserdile “Eesti päevad Soontagana maalinnas”.
Hommikul Rahvusraamatukogu eest startiva bussi peale ongi kirjutatud “Omnibuss”. Reisi korraldaja Jaan Riis on kogunud enda ümber fännklubi, kes omnibussi retkedel peaaegu alati kaasas käivad. Viimasel ajal on loodus ja muusika koos käinud – tehakse ekskursioon huvitavasse paika ja kohapeal annavad tuntud muusikud kontserdi. Seekord aga ootab bussisõitjaid terve folgipidu asustamata soosaarel.
Lisaks bussile on kohale tuldud autodega, nende jaoks on sooserval rohumaa ära niidetud. Sealt on veel hulk maad jala minna koolmekohani, mida julgemad maasturid ületavad. Siis matkatakse jala, kaks bussitäit rahvast leiab tee äärest igasuguseid seeni.
Soosaarele pääseb vesist metsalust pidi, kuhu on rajatud metsatee. Laupäeval tulnud leiavad eest laagriplatsi, kus julgemad on niiskete sooaurude keskel öö veetnud. Tsivilisatsiooni eksisteerimise Soontaganal tagavad hamburgeriputka, kaubatelk ja elektrigeneraator, mis lavavõimendust toidab. Looduse Omnibuss ja Pärnu Väike Folk on Eesti päevadele kokku kogunud pool tuhat eestlast ehk samapalju, nagu ajaloolased arvavat mahtunud olevat kunagisse linnusesse.
Maalinnast on säilinud vaid küngas, selle tagant lähevad viissada inimest soomatkale, mis on ilmselt üsna haruldane vaatepilt. Laudteel venib ahelik kilomeetripikkuseks, ajaloolasest giid peab taimi tutvustades aheliku algusest lõpu poole jalutama.
Sel ajal, kui Jää-äär laval alustab, on esimesed rabamatkajad laagris tagasi ja nende vool kitsalt laudteelt jätkub. Jaak Tuksam jalutab üle välja, Jää-ääre solist pühendab loo talle: “tulidki, seljas suureruuduline kortsunud särk.”
Kui geograafid on matka ruumis ehk rabas ära teinud ja esinejaidki küllalt kuulatud, võtavad ajaloolased ette matka ajas. Mati Mandel ronib künka otsas asuva väiksema kuhja otsa ja ütleb, et see oli kunagi linnuse torn. Ründajad ehitasid selle vastu ka torni, mis nägi välja umbes selline, nagu riigimetsakeskuse püstitatud vaatetorn Soontaganal. Nõukogude ajal arheoloogid künka üht nõlva uurisid, enamus aga on mulla all endiselt peidus. Mandeli sõnul aga oli linnuses majutuskohti 500-600 inimesele.
Looduse Omnibuss viib soovijad samal õhtul veel Tallinna tagasi, kuid pikemaks jääjad saavad tarnspordi ka pühapäeva õhtuks. Neid, kellele meeldib looduses matkata ja kohapeal muusikat kuulata, on mitu bussitäit. Kuhu järgmisena minnakse, seda Jaan Riis enne kesknädalat ei avalda. Tavaliselt on see jälle matk koos kontserdiga.
(pikk versioon)
