Majutusarvustus - Lahemaa matkakeskus

Lahemaa Matkakeskus asub Lahemaal Loobu jõe kaldal, natuke eemal Peterburi tee sillast. Olen seal käinud neli korda - esimest korda siis, kui külastajate palkmajakest alles kokku pandi ja viimati 2010. aasta kevadel.

See on tegelikult hea koht Lahemaal nii väikese seminari korraldamiseks (nt 2009. aasta juunis toimus Loobus Drupali Eesti kasutajate kokkutulek) kui ööbimiseks peale perematka (Põhja-Kõrvemaa ja Suursoo ning ka Oandu matkarajad (1 ja 2) pole väga kaugel). Mahutab kuni 40 inimest. Kuid ideaalne on alustada-lõpetada Loobul kanuumatka. Samas on ka viburada, mida ei kohta just igas matkakeskuses.

GPS geocachingu mängijatele - Magellan eXplorist GC

Geocaching on juba niivõrd massimeelelahutus, et Magellan, Eestis viimasel ajal vähem tuntud GPSide tootja otsustas lausa eraldi mudeli Geocachingu jaoks teha. See mudel kannab nime eXplorist GC ja Eestis ei paista seda müügil olevat.

IPX-7 standardile vastava korpusega ehk üsnagi ilmastikukindel GPS on värviekraaniga, nelja kumminupu ja Joystickiga ning seebikujuline voolujooneline seade, mis on igatpidi ühilduv Geocaching.com lehega: laadib aarded koos kirjelduse, konteineri suuruse, spoilerite, kasutajainfo, 20 viimase logiteate ja raskusastmega GPSi ning aitab paberivabalt leidusid logida. Kõik see käib üle arvuti ja Geocachingu tasulise Premium-konto abil (30 päevaks saab ostja selle konto tasuta).

Uus liikur Eesti teedel - elektrirula (ka maastikuvariant)

Täna tutvustati "Ringvaates" uut huvitavat liikurit - elektrirula. Juhtimine käib nagu rulal ikka, "gaasi" ja pidurit anda saab raadiopuldist, mis on käes.

Sõidab 25-30 km ühe laadimisega. Suurerattaline maastikuvariant lippas ka liivarannas edasi.

Eestikeelne koduleht on ka neil hiina imedel. Sealt saame teada, et elektrirula omadused on järgmised.

Linnulaulu hommikud Tallinnas

Talvike alustas laulmist juba märtsis, aga pole ka mai keskel veel tüdinud. Juba ammu enne päikese tõusu võib kuulda "siit siit siit siit siit saab Riiga"... küllap saabki! Foto: Toomas Tuul.

Looduse Omnibuss, Loodusring, Looduskalender, Tallinna Linnuklubi, Tallinna Keskkonnaamet, Eestimaa Rohelised, Eestimaa Looduse Fond, MÜ Fotokeskkond, ITrotid, Gaviafilm, Reisijutud.com ja Viru Folk kutsuvad:

Esmaspäevast, 10. maist - reede, 14. maini 2010

Linnulaulu hommikud Tallinnas.

Mobiilis jälle uued GPS-rakendused. Keskendume spordile

Peale pikka pausi GPS-rakenduste näppimisel sai täna jälle mõni tund sellele pühendatud.

Maailm on vahepealsete aastate jooksul tõesti natuke edasi arenenud. Kuid Windows Mobile, mis oli mobiilirakenduste osas GPSidele mõned aastad tagasi kõige rikkalikum, on hakanud kaotama Androidile.

Jah, Windowsile on endiselt vanu legacy programme ja suur osa neist isegi töötavad uutes telefonides, kuid kõik uued on olemas ka Androidile ja millegipärast Androidile disainitud tunduvalt paremini.

Aga siiski - näiteks sporti tehes on valik mõlemil platvormil huvitav.

Regio pakub igapäevast satelliidipilti Eestist - jääminek ja suurvee tulek näha

Regio hakkab igapäevaselt avaldama NASA satelliidipilte Eestist, kattes need Eesti kaardi olulisemate joontega (asulad, teed, loodusobjektid). Kaardirakendust saab näha siit.

Praegu on võimalik vaadata näiteks jää lagunemist Läänemerel. Mohni on juba peaaegu eraldunud mandrist, Aegna on lahkumas jääsidemetest ning avamerel triivivad suured jäälaamad. Peagi peaks satelliidilt olema näha ka suuremaid jää kuhjumisi rannas.

Korfu saar Vahemeres

Nii nagu ohustatud maailmapärandi hulka võivad kuuluda Londoni Tower, Galapagose saared, või Machu Picchu Peruus, võiks sinna kuuluda ka Korfu saar Kreekas. Hetkel on maailmapärandi nimekirjas 830 paika. Mul on seega õnnestunud ära näha nendest üksikud, ja varus seisab minu arvates ka Kerkyra, ehk teisiti nimetatud Korfu.
Saareke asub Joonia mere põhjaosas, vastu Kreeka läänekallast, lausa kiviviske kaugusel Albaaniast. Oma asendilt on see hoopis eriline, kuna teised Kreeka saared on peamaa lõuna ja idarannikute läheduses. Tõenäoliselt on eestlased saarest lugenud Gerald Durrelli lustlikust raamatust "Minu pere ja muud loomad" või siis ise ära käies. Korfus on peamine ta looduse ilu, mida kiidetud juba alates Homerosest. Saar ise pole kuigi suur, 5 korda väiksem Eestist pikkuses ja 6 korda laiuses. Võrreldes väiksuse suhtes Eestiga tekib ehk tahtmine võrdlema minna, ise end suuremana tundes.

Kuidas meie Kaberneeme merematk ära jäi

Kuna jääkaart näitas juba nädalapäevad varem Kaberneeme ja Salmistu kandis Kolga lahel merejääd ning 360 Kraadi plaanis samal ajal ka uisumatka Kolga lahe väikesaartele, mõtlesime ise soomekelkudega merele minna. Kuigi - tuisanud oli juba mitu päeva ja teed muutunud mandril läbimatuks mõnes kõrvalisemas kohas. Aga ikkagi - lootust oli, et äkki tuisk möllab merel veel võimsamalt ja puhub üleliigse lume minema.

Kaberneeme sadamas tervitasid meid kaks hiigelkoera, kui oma kraami lahti pakkima hakkasime ja lakkusid jalased üle. Meri silma järgi paistis jääs olevat kuni Rohusini ja edasi pedassaare suunas ka. Kaldal oli aga väga paks lumi.

Mida võtta kaasa mere-jäämatkale?

Meilt küsiti, et mis varustusega siis merel käime. Siin on väike ülevaade.

Üks olulisemaid asju enne jääle minekut on jäätuuraga jää paksuse mõõtmine. Tuur on originaalne sepis eelmise sajandi alguspoolest, Indreku leitud vana maja tööriistade hulgast.

Kui tuuraga esimese korraga läbi jää lüüa nii, et vesi välja tuleb, on jää liiga nõrk. Kui mitu korda tuleb veeni lüüa, siis riskib juba peale minna.

Asu teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.