Blogid

10.08.2004 kell 19:15 peitsid Bussijaama lähedusse Bussireisija aarde Reisijututoa geopeiturid Kaido ja Kaido.

Koordinaadid: N 59 25 31 E 024 46 45
(N 59 25,526 E 024 46,756)

NB! Otsimiseks vajad taskulampi, kuna aare asub koordinaatidelt nähtava maa-aluse käigu sees vasaku seina õõnsuses. Ettevaatust - oht on pea ära lüüa, kasuta kiivrit või ole muidu ettevaatlik.

Aardesse panime:

10.08.2004 kell 19:45 peitsid Reisijututoa geopeiturid 2 Kaidot Trammijuhi aarde.

Koordinaadid: N 59 25 06 E 024 44 43
(N 59 25,1 E 024 44,715)

Aare asub pisemat sorti konteineris. Peidukoha ümbruses leidub nii tramme kui elektrironge. Otsida peaks saama kõrvaliste pilkude eest varjatult, sest vaatamata südalinnale on koht üsna mahajäetud.

Aardesse panime helkuri, pliiatsiteritaja, võtmehoidja-avaja, Trammijuhi geolutini (vt www.geolutins.com), õhupalli, 5 rootsi krooni.

8. augustil kell 14:40 peitsid Reisijututoa geopeiturid Kaido, Eili, Indrek ja Kaido(2) Admiral 2 aarde.

Koordinaadid: N 58 57,217 E 023 31,937

Raskusaste: ligipääs 1 (raskust pole ollagi), peidukoht 2 (natuke peab ka otsima).

Nagu Admirali aaretele kohane, on kohe sealsamas sadam, paat ja ankur. Miniaare ise aga on seekord kivi all peidus.

Praegugi leiab veel Vääna jõe sängist välja voolamas, nädalapäevad tagasi võis aga sõuda õuna- ja kirsipuude vahel, majadest rääkimata.

Sel reedel oli kindel plaan Vahiküla joast alla sõita, aga plaaniks see jäigi - see väike astang oli tõeline märatsev mägijõgi, proovisime Vääna suurvett hoopis ülesvoolu, Hüüru sillast alates.

Üks leid edukalt seljataga proovisin ka teist karpi leida. See on sealkandis kõige põhjapoolseim aare. Kaugemale enam ilma erivahenditeta suurt ei matka ja kuhu seal ikka minna on. Maailma ots tuleb enne ette.
16.07.2004 keskpäeval peale pikka ca 14 km ülesmäge väntamist alates Kirkeportenist jõudsin õnnelikult Nordkapi platoole. Teed ülespoole rohkem ei läinud. Saare põhjapoolseimasse otsa ja allapoole mereni oli maad veel 3-400m.

Oma pikal rattamatkal läbi poole soome Nordkapini sai mingil hetkel asutud tegelema ka geopeitusega. Mida muud seal ikka teha kui päike mitu kuud loojuda ei taha ja pealegi just neil päevil just need ilma "merd puutumata" päevad päiksel on. Abiks sõbrad ja SMS-d ning koordinaadid olemas.
15.07.2004 päris öösel (kuid mitte pimedas) sai leitud esimesena m&m #2 - Kirkeporten Nordkapp aare. Oli teine päris täpselt paigas ja ootas leidjat.

Kui mõni nädal tagasi sai räägitud meetri jagu tõusnud veetasemest jõgedel, mis ka raftingusõbrad uuesti veele meelitasid, siis täna võib paadiga juba kesklinnas ringi sõita. Tallinnas, Moskvas. Vt http://www.dimka.ee/foo/moskva.html (mõni aeg tagasi) ja http://www.aspit.com/uputus/ (sel aastal), http://www.local.ee/sammy/paldiskimnt/?id=01&zoom=x2 (Paldiski mnt uhuti minema), http://www.hot.ee/nokrt/ - kummipaadiga Tuukri tänaval, http://www.zilmer.com/tuukri/tuukri.html - veel Tuukri tn pilte, http://minsk.boom.ru/ (Minsk paar päeva tagasi), http://giga.li.ttu.ee/pix/tuukri (kummipaadi ja madratsiga Tuukri uulitsal).

Mõned pildid ka ametlikust meediast: http://www.postimees.ee/290704/online_uudised/140521.php (Postimees Tuukri tänavalt), http://www.postimees.ee/290704/online_uudised/140511.php (Paldiski mnt).

Kõrvalolev pilt aga on uputusest möödunud laupäeval Viljandis folgi ajal.

Lätlased said iirlastega kaubale: oktoobrist lendab Euroopa suurim odavlennukompanii ka Riiga ja stardib sealt kolme suurde sihtkohta: Londonisse, Frankfurti ja Tamperre. Ehk siis hakkab üle meie peade ka lendama. Londoni ühe suuna hind algab uudisteagentuuride sõnul alla 100 kroonist (piiratud kogustes), Frankfurti 125 ja Tamperesse 78 kroonist. Eestlastel tuleb Euroopasse jõudmiseks lisada veel bussipileti hind, mis Tallinnast Riiga on u. 250 kr. Ryanairi lätikeelsel leheküljel on praegu küll pakkuda vaid pileteid hinnaga alates 20 latti... ja lisanduvad mõistagi maksud, millega koos lendab Riiast Londonisse oktoobri viimasel päeval natuke üle 38 lati eest (pluss veel krediitkaardi töötlustasu kuni 2,5 eurot).

Jõeveed on tõusnud kevadise suurvee tasemele ja kui väljas veel 20 kraadi sooja, saab huvitava vee-elamuse. Päästevestid selga ja jõgedele...

Proovisime täna Keila jõge, kummipaadiga Kiisalt allavoolu RMK puhkeplatsini. Terve hulk aednike paadi- ja veevõtusildu olid vee all, käepidemed vaid paistsid veest välja. Kujutan ette, milline vaev tavalise veeseisu ajal sel jõel võib olla ringi sõita, sest kohati oli ikka üsna risune. Nüüd aga tuli vaid ühes kohas end puu peale upitada, et paat üle tõsta ja kahes-kolmes kohas ka mööda kallast paati vedada. Üle puu ronimine oli ka ainuke ohtlikum hetk, kui küljega end korra vette sai kasta.

Nii kolmes-neljas kohas sai risust kuidagi läbi, kuid see kuidagi võis lõpuks väljenduda ka kummipaadi aeglases tühjenemises. Ühest kärestikust vedasime paadi rinnuni rohus mööda, kuid siis tundus, et sõiduk kahtlaselt pehme on. Linnulennult 2 km oli jõge mööda ikka 3-4-5 korda pikem, sest mõnetunnise sõitmise asemel loksusime jõel ligi 3 tundi.

Tervist,

juba pikemat aega kallab taevast vett ja esimesed üleujutused on juba käes. teated Lõuna-Eestist räägivad vee all luhtadest, Soomaalgi on vesi kõrgem kui muidu ja muidu südasuvel üle jalutatav Pirita jõgi on lausa varakevadiselt ohtlikuks mägijõeks muutunud. Vihmane suvi pole suveseiklustest seega täielikult ilma jätnud. Seiklus on vaid vesisem. Päästevestid selga ja vee peale.

Alustame aga hoopis kaugemalt.