Kõik pildipostitused enne 2016

Meie seltskond finishis. Mina (kaamera taga) võitsin loosimisel ka Sorexi särgi :)

Jääst puudu ei tule...Merel on veel küllalt lisamaterjali uute kuhilate jaoks. Kui tugevam tuul soodsast suunast puhuma hakkab, on uusi kuhjatisi oodata.

Jääkuhilate puhul on tegemist ajas muutuva moodustisega. Päikese ja soojakraadide mõjul hakkavad jääkristallid sulama. Vaikselt kuulatades on võimalik tunda kuidas iga jääpala sulab... ja veena lahte tagasi suundub.

ca 10 m merepinnast...Suurim jääkuhjatis Tapurlas kõrgub lausa 10 meetrini - peaaegu kolmekorruseline maja.

Jääkamakate vahel.

Läbi hõredate jääkristallide langev päikese valgus murdub ja paneb jääkamakad helesiniselt kumama.

Tunduvalt põnevam kui lumelinnas...

Jää on kaasa haaranud ka mõned väiksemad rahnud, osa neist lausa mitme meetri kõrgusel maapinnast ootavad jää sulamist, et siis end jälle kindlalt maapinnal tunda...

Ligi kilomeetri pikkune ronimiserada mööda jäävalli on jõukohane kõigile, aga kohati ka kõhedust tekitav ja natuke ekstreemne.

Jäämüüri pole keegi ladumas käinud - nii kuidas see murdus, sinna ka tükid langesid, moodustades juhuslikke jääkompositsioone.