Matsalu rahvuspark: linnuvaatlus, loodusfilmide festival jm.
Nii nagu sügis toob lahkuvad linnuparved, toob see Matsallu ka loodusfilmide festivali. Juba homme algavad Lihula kultuurimajas filmid, avatud on fotonäitused ja seekord on festival esimest korda valgunud ka väljaspoole Lihula piire. Haapsalu kultuurimajas näidatakse samuti filme ning rahvuspargi keskuses Penijõel on fotograafide pilte (lisaks Lihula mõisas väljas olevatele näitustele ja töötubadele).
Eelmisel laupäeval Nõva kandis rännates võis merelt näha tulemas suuri kureparvi. Kuhu mujale kui Matsallu nad suundusid. Sügisene linnuvaatlushooaeg on alanud.
Alljärgnevalt Estonian Nature Toursi (korraldab Matsalus linnuvaatlusreise) tegevjuhi Marika Manni fantastiline kogemus 2004. aasta sügiseselt loenduselt.
"Käisin eile linnuloendusel, Matsalu omadel abiks. Enne kuut õhtul alustasime, meie olime Haeskas. Eve sättis vaatetoru üles, uuem tehnika vajas personaalsemat lähenemist, aga linnud juba tulid. Õigemini läksid. Või tulid ja läksid. Polnud enam aega, tuli haarata binokkel ja lugeda. Mina märkisin muudkui üles, et mitu ja kust tulid ja kuhu läksid. Ja kes olid. Eve kurjustas, kui pidi mitu korda ütlema, ma ei pannud pahaks.
Matsalul on kaks nii-öelda tippaega: kevadel, kui rändlinnud saabuvad peatuma teekonnal lõunast põhja ning sügisel, Matsalu loodusfilmide festivali aegu, kui võetakse suund põhjast lõunasse. Linde saab jälgida vaatetornidest, aga ka mereäärsete luhtade servast. Alljärgnev autotee aitab jõuda huvitavamate kohtadeni, kuid autost jälgimine pole muidugi õige jälgimine - linnud hoiavad eemale. Jalgrattaga aga võib üsna märkamatult läheneda, viimasel hetkel ratta põõsasse visata ja edasi, binokkel ning kaamera kaelas, juba jalgsi hiilida.
Alustada saab Matsalu Rahvuspargi keskusest Penijõe mõisas. Mõisa teisel korrusel on väljapanek, kust saab ka vajaliku info, mis suunas edasi liikuda. Kohe mõisa tagant algab ka esimene matkarada Kasari jõe luhtade äärde, mis pakub paari vaatetorni üle luhtade lindude vaatlemiseks. Edasi saab juba sõita träkis märgitud teid pidi.
Matsalu põhjakallas pole nii tuntud kui lõunakallas, kuid põhjakaldalt leiab ka mitu vaatetorni ja ilusaid kordatehtud külasid. Kõige eksootilisemad on aga põhjakaldal asuvad budistlikud stuupad. Need asuvad erahoovis, aga on teelt siiski natuke näha.
Reisijututoale anti Kumari Reiside poolt teada, et sel suvel saab Matsalus ka kanuutada - sel ajal, kui mujal Eestis jõed niredeks kuivanud, on Matsalu roostikus vett küll. Ja suve teisel poolel ei segata enam pesitsejaid ka. Vee peale minnakse alates 1. juulist.
Matsalu kanuumatkad on erilised, kuna kulgevad roostiku vahel. Kasari jõe suudmealal olevad 3000 hektari suurused rooväljad on ühed suuremad roomassiivid Euroopas üldse. Need on koduks mitmetele looma-ja linnuliikidele. Piisavalt vaikselt liikudes võib matkaja kohtuda kopraga, kelle tegevusjälgi saab näha mitmel pool. Aeg-ajalt võib pillirooväljade vahelt kuulda pudelisse puhumist meenutavat heli, mida teeb salapärane haigrulaadne roostikulind hüüp.
Septembri lõpus on kaks põhjust Matsalu kanti minna. Esiteks - lindude ränne külmade eest lõunasse on tavaliselt oma kõrghetkedel. tegemist on Euroopa linnurändeteede "Times Square"-i või põhimagistraalide ristumiskohaga. Kõik on kohal.
Kuna aga septembri lõpus on ööd juba karged ja maa mudane, on põhjust minna ka Lihula kultuurimajja - Matsalu loodusfilmide festivalile.
Minu viiendast roheliste rattaretkest on nüüdseks möödunud juba mitu kuud. Saja seitsmekümne nelja vändatud kilomeetri väsimus on ammu lihastest kadunud. Nüüd, retkel tehtud fotosid vaadates, on aeg neid kolme päeva taas meenutada.
Mis on siis see, mis tagasi vaadates esimesena meelde tuleb? Nurmenukud! See algas juba esimese peatuspaiga juures, kui otsisin rada, mis viiks Kirbla kiriku juurest astangule, Eerik Kumari mälestusmärgi juurde. Tee läks üle väikeste küngastega karjamaa, mida kaunistasid kollased õied. Mõtlesin, et nii palju ja nii tihedalt pole ma nurmenukke ammu kusagil näinud, kuid see oli alles algus. Neid jagus ohtralt igale raja äärde jäävale niidule terve retke vältel. Kuid nüüd eredamad hetked järgemööda.
Algus. Rahvas koguneb reede varahommikul Ülemiste keskuse parklasse. Rataste autole laadimise juures ütleb keegi naljaviluks, et küll te inimesed olete ikka lahked - lastekodulapsed rõõmustavad väga, kui selle rekkatäie jalgratastega nende juurde läheme.
Seekord ööbisime Matsalu lahe põhjakaldal Topu sadama lähistel Lauri-Antsu turismitalus, mis oli väga õnnestunud valik.
Tegemist on turismitaluga just nii, nagu vaja: sõbralik pererahvas, loomapidamine, tegutsev talu. Ja mugavused, mis hotellis vaja, ka olemas.
Kokku on kaks tuba, ühes kolm ja teises kaks kohta. Suuremas on omaette dushsh, väiksemas asub WC koridoris, kuid ka privaatne. Rõdu, elektriküte, all suures saalis televiisor, raadio ja veel üks WC.
Hinnaklass: odav (alla 250 kr inimene aastal 2007 ja 2008).
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.
