Manors

Looduse Omnibuss käis Jaan Riisi ja Ott Sandraku juhtimisel Lahemaa mõisates, Käsmus ja mujal Lahemaal. 
Muusika: Kevin MacLeod. Käsmus mängib Sven Kullerkupp. 
Video: Kaido Einama

Käisime Aarnega Raplas. Peale tööd natuke kevadet ka. Raikküla mõis, Pakamägi (hiiemägi), Vesiroosi gümnaasiumi tagused saviaugud, Pirgu. Praegu on just see aeg, kui kõik on rohkem kui hiirekõrvul. Kohe käib roheline plahvatus. Peale väikest vihmasabinat.
Muusika: (CC) Schwarzweiss - Spring, Jamendo.com

Värviline sügis, lehtede langemine Keila-Joa pargis ja Meremõisa rannas. Muusika on pärit Jamendo.com-ist.

Unustatud mõisad, Vääna mõis ehk lasteaed-algkooli uksed olid sel päeval lahti. Natuke käisime ka Keila-Joal ja Klooga mõisas.

Vallamaja, hüljatud vare, turismiobjekt. Sellised on mõisade saatused Kernu, Nissi ja Laitse kandis. Riisipere mõis laguneb. Video on filmitud 2011. aastal.
Muusika: (CC) Zero-Project ja Celestial Aeon Project.
Vaata lisaks mõisate kohta http://www.reisijutud.com/node/390 ja liitu Youtube´i kanaliga, vajutades video kohal Subscribe.

Aastalõpp on lubaduste andmise aeg. Miks mitte lubada endale, et uuel aastal kolin mõisa? Pealegi on mõisade müügipakkumisi praegu väga palju ja ostujõud statistika põhjal väga suurenenud. Pangadki on alles tõmbamas laenupidurit, kuid veel sajaga ei pidurda.

Reisijutud.com uuris natukene, milliseid mõisasid ja natuke odavamaid mõisade abihooneid praegu on saadaval. Tee oma valik ja kirjuta meile, kui mõne ära ostsid. Siis saame lisada uued andmed ja kontaktid mõisade nimekirja, mida Reisijutud.com juba õige palju aastaid on pidanud.

Karinu mõis (saksa keeles Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal. Kaasajal jääb mõis Järva-Jaani valda Järva maakonnas asudes Järva-Jaani ja Väike-Maarja maantee ääres asuvas Karinu külas. Karinu küla on esmakordselt ürrrikutes mainitud 1519. aastal. 

Karinu mõis kuulus Rosenite (valge) suguvõsale. Rosenid, kelle kodumaaks on Baltimaad olnud juba alates 13. sajandist, on vanimaid ja auväärsemaid baltisaksa suguvõsasid, kelle ajalugu on kulgenud tihedas seoses Eestimaaga.

Aruküla mõis oli mõis ajaloolise Harju-Jaani kihelkonna maadel nüüdses Aruküla alevikus Raasiku vallas Harju maakonnas.

Aruküla mõis (Arroküll) loodi 17. sajandil Raasiku mõisa kõrvalmõisaks. 1726. aastal muudeti ta eraldiseisvaks riigimõisaks. 1766. aastal sai mõisaomanikuks Karl Gustav von Baranoff. Baranoffidele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Peter von Baranoff.