Aruküla mõis oli mõis ajaloolise Harju-Jaani kihelkonna maadel nüüdses Aruküla alevikus Raasiku vallas Harju maakonnas.
Aruküla mõis (Arroküll) loodi 17. sajandil Raasiku mõisa kõrvalmõisaks. 1726. aastal muudeti ta eraldiseisvaks riigimõisaks. 1766. aastal sai mõisaomanikuks Karl Gustav von Baranoff. Baranoffidele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Peter von Baranoff.
Säilinud mõisahoone valmis 1820-ndatel aastatel ühekorruselise pika klassitsistliku kivihoonena. Kelpkatusega hoone juures lisasid ilmekust eenduvatel külgrisaliitidel asuvad madalad kolmnurkfrontoonid. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku muudeti hoone väliskuju, lisades hoone keskosale puidust teise korruse.
Mõisa südamest viis Lagedi-Peningi maanteele kaks alleedeks kujundatud teed, mis olid teineteisega täisnurga all. Praeguseni on mõlemad teed küll olemas, kuid suurem liiklus on viidud asfalteeritud edela-poolsemale teele.
1921 alustas hoones tegevust kohalik kool. Aruküla kool asus mõisahoones kuni 1978. aastani, mil uus koolimaja aleviku keskel valmis sai. 1992. aastal kolis nüüd Raasiku vallale kuuluvasse hoonesse Aruküla Vaba Waldorfkool, mis jagab tänapäevani mõisahoonet 1989. aastal loodud Aruküla Huvialakeskusega "Pääsulind". Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Säilinud on ka mõisa aida- ja tallihooned.
Aruküla alevik tekkis mõisast põhjapoole raudteejaama mõisaga ühendava tee äärde. Kaasajal on asula kasvanud pikki teeäärt mõisahooneteni välja.
