Reisijututuba 1. aprillil nalja ei teinud. Sellist naljapäeva tunnetki polnud. Võibolla kui oleks päike taevas siranud ja muud meeleolu loonud võinuks asjad olla ka teistpidi. RJ võttis autorataste alla jätta seekord ligi 250 km, et vaadata Tallinnast idapoole jäävaid jõgesid.
Vt pilte "Joad ja jõed 1.04.2006" ja "Joad ja jõed II 8.04.2006.
Esimene jõgi oli kõigile teada tuntud – Pirita jõgi. Jääminek oli seal küll päris kindlalt alanud. Suured jäälahmakad olid liikvel ja otsisid kitsaskohtadest läbipääsu. Kaane alt vabanenud jõgi oli kaldale meelitanud ka kalapoisi (-mehe).
Teine veekogu. Maardu järv. Tihedalt veel kalamehi täis. Võibolla ka kuskil vett jääpeal aga muidu rahu ise.
Kolmas möödutud paik. Jõelähtme. Kuidagi kuiv paistis kui mitte arvestada mõnda suuremat veeloiku külmunud põllul.
Neljas koht ja teine peatuspaik. Jägala jõe ääres oleva Jägala joa juures. Jägalas juba vett jagub, ning seda igale aastaajale ja arvestades konkreetset aastaaega ka soovitus. Ärge jännake tõsiselt tööga sellel nädalal. Otsige kapist välja riided millega kihutada mäslevale veele, et maha pidada üks rafting (www.kanuu.ee). Ise, olles kaasa teinud esimese eestis proovitud raftingu soovitan seda soojalt. Seda enam, et nüüd on kanuu.ee meestel olemas korralik spetsiaalne kummipaat ja kohas kus see välja veest tõmmatakse on ootamas mobiilne saun. Kiirustage!
Viies vesi. Valgejõgi ja Nõmmeveski. Vee vaba liikumine on takistatud tammiga ja midagi erilist seal toimuma ei hakkagi. Veemöll muidugi läheb suuremaks ja kaugel pole ka aeg kui kanuud vette lastakse. Valgejõe ralli on üks tuntumatest asjadest mida seal korraldatakse.
Kuues koht. Natukene ainult edasi viru poole on juba teine suur jõgi ja järjekordne hüdroelektrijaam. Kohaliku elaniku käest kuulsime, et Loobu jõel miskit jääminekut pole olnud kunagi. Vähemalt tema oma 15 seal elatud aasta jooksul pole näinud. Jõe langus on tasane ja tammid panevad vee seisma ehk siis sulama loomulikult. Jäälahmakate võidujooksu veega seal siis ei näe. Hüdroelektrijaama kanalil oli alles 30 cm jää peal ja kohas kus vesi langusse kanalist suundub saab majakeses uisutada veel mai kuus J
Seitsmes loetelus on Palmse mõisapark ja Võsu jõgi. Pargis ilma kummikuta on keeruline. Jääteed veesilmade peal kaovad veealla ja mets lööb lõhnama.
Seitse ja pool ehk Võsu jõgi Võsu külas jõe suudmes. Eriliselt meeldejäänud vaatepilt. Vesi voolas juba jää peal andes niimoodi iseendale kollakas oranzika värvuse. Jääminekuni on veel aega, sest jää oli tugevalt jõepõhjas (keskel) kallaste küljes kinni. Mere poolses otsas aga tuli veel minna nii merejää alla kui ka peale. Kõrge kummikuga andnuks veel vabalt jääpeal marssida kuradisaarele.
Kaheksa või siis üheksa oli Hulja küla juures. Rakverest läänes ühe dashpointi lähedal jäämineku pilt. Hulja oja peal. Alul arvasime, et põllukraavid aga tegelikult ikka korralik oja mis suubub või läheb sujuvalt üle Selja jõeks. Kui arvestada, et Selja jõgi suubub merre Karepa kandis siis käisime päris kaugel ära.
Kümnes peatuspaik oli Loobu jõgi sealse turismitalu lähedal õige pisut Peterburi maanteelt kõrvale. Ka seal oli juba suurvett näha. Andsime oma osa Loobu jõele päästes valla teekurvis haigutanud lombi sinna tekkinud jäätunud valli tagant. Saime niiviisi päris oma jõe koos joakestega ja täpselt sellise trajektooriga kuhu kepiga tee ette tegime. Tere kevad!
