Kui on aega pool päeva ja ei ole viitsimist pikalt metsa matkama minna või tahad laste/välismaalastega kiirelt ühe põike linnast välja teha, siis siin on üks võimalus - veeta pool päeva Aegviidus ilma autota.
Selleks alusta Tallinnast Aegviidu suunal ja istu mõnesse elektrirongi - neid käib nädalavahetustel ja ka nädala sees Aegviitu päris tihti. Praegu võib alustada juba ka pealelõunal - ilmad lähevad jaanuari lõpus valgemaks ning rongi pealt maha tulles on just paras aeg enne pimedat üks paarikilomeetrine metsamatk ette võtta, et pärast jaamas lõuna- või õhtusöök teha.
Ühel aprilli tuulisevõitu õhtul kogunes seltskond Aruvalla põllule, et võtta kaasa uued Huawei P30 Pro kaamerad (mis teevad kuni 50-kordse suurendusega suumi) ja lennata tunnike õhupalliga, kust hea seda supersuumi katsetada.
Airventures tõstis palli põllule, kuid lahti pakkima ja valmis seadma peavad selle kõik - piloot üksi ei saa nii suure lennuvahendi stardivalmis seadmisega hakkama.
Raske rühkimine Kurkse sadamast Väike-Pakrile. Kohe üldse ei libisenud. Vale määre. Tormiks kiskus. Pinnatuisk. Tugev tuul ajas vee jää ja lume vahele. Kokku 10 km, Väike-pakri esimese majakeseni ja tagasi. Samal ajal käis Tallinna Surfiklibi üritus.
Tõukekelk viis meid Kumbli väikesaarele, millest Aegna jääb natuke loode suunas ja kohe kõrval on Kräsuli. Meri oli äsja uuesti jäässe saanud, kuid päris Aegnani ei riskinud pimeduse lähenedes enam minna. Jää lainetas ka.
Valgejärve matkarada Ellamaa lähedal.
Vallamaja, hüljatud vare, turismiobjekt. Sellised on mõisade saatused Kernu, Nissi ja Laitse kandis. Riisipere mõis laguneb. Video on filmitud 2011. aastal.
Muusika: (CC) Zero-Project ja Celestial Aeon Project.
Vaata lisaks mõisate kohta http://www.reisijutud.com/node/390 ja liitu Youtube´i kanaliga, vajutades video kohal Subscribe.
Kohtade tähtsus muutub aja jooksul. Kunagi käidi Tartusse hoopis teist teed pidi. Siis hakkas viima maantee üle Pirita jõe Tartusse pisikest kivisilda pidi üle Pirita jõe Saula kandist. Nõukogude ajal sai seal peatuda väikeses parklas, kus sirutati enne Tallinna jõudmist jalga ning jalutati siniallikateni. Nüüd on allikateni ja hiiepaigani viiv rada ära peidetud 2 x 2 maantee äärde jäävate kogumisteede rägastikku, kuid kohale jõuab ikka.
Keila-Joal pole küll Eesti suurim, kuid väidetavalt Eesti ilusaim juga. Eks ilu on iga vaataja silmades, aga kindlasti annavad joale kenadust juurde ilus park kahel kaldal ning loss, mis on mõned aastad tagasi täiesti korda tehtud.
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
