Kummipaadisafari, millega toodi ära võimas 2x225 hobujõuliste mootoritega kummipaat 12-le reisijale, sai lõpuks õnnelikult läbi Lohusalu sadamas ja Reisijututoal oli võimalus kaasa teha selle ekspeditsiooni viimane etapp.
Helistati Veere sadamast ja selgus, et 2300 kilomeetrine kummipaadisafari ootab oma viimasel etapil osalemist. Kuna kogu teed kaasa teha ei saanud, siis oli laupäeva hommikul võimalus liituda viimaseks paarisajaks kilomeetriks juba koduvetes. Alustatud oli nädalapäevad tagasi RIB-tüüpi kummipaadiga Littlehamptonist (RIB ehk jäiga põhjaga paat).
Viimasele etapile Veerest Lohusallu oli vaja autojuhti. Indrek-Kaits otsustasid autot saarelt tagasiteel aidata kaardilugeja-juhi ekipaazhiga, sel ajal kui ma ise mõne tunniga Lohusallu sellel Parkeri paadil sõidan.
Paat ise kannab nime Da capo ja kuulub Tõnu Kaljustele, kellel vaja kiiret ning ilmastikukindlat transpordivahendit Nargen Opera suvekontsertidele Naissaarel.
Minek autoga Saaremaale toimus vahelduvate hoovihmadega mandril ning sügisese päikese ja viluda tuulega saarel. Noppisime teel 6 geopeituse aaret, ragistasime natuke ka pimedas metsas Suure Tõllu kerisekivi juures ja kell 1 öösel olime inimtühjas Veere sadamas. Kuna uksel oli silt "piirivalve", ei hakanud sisse trügima ja panime laupäeva õhtu kohta haruldaselt vaikse Veere kõrtsi ette telgi püsti.
Hommikul selgus, et olime ka Veere kaupluse trepi ees oma telgiga, aga see ei seganud. Vaid kella kaheksase bussi peale läks keegi tüdruk, kes puude taga laulis omaette bussi oodates.Meri oli tüüne ja peagi kohtusime ka ekspeditsionistidega.
Paadi tõrkunud rooliseade oli parandatud, kell 12 asusimegi teele siledal merel, kus kohalike sõnul enam kala ka suurt pole. Aga Saaremaa-Hiiumaa vahel saime 3 korda peatuda, sest kuskilt tuli mootorikütusesse vesi. See ummistas bensiinifiltri ja kulus jälle hulk aega, et filter puhtaks saada. Elektroonika pani selliste jamade peale piirangud mootori pööretele ja piiksus-häälitses ka pidevalt.
Peale kolmandat korda tuli peene tehnika juures kasutusele võtta jäme vene tehnikaga ümberkäimise kogemus ja filtrisse tehti kruvikeerajaga augud. Pärast saab need filtrid muidugi ära vahetada. Nüüd sai vee lihtsalt jõuga koos kütusega ära põletada ja Väinamerel arenes kiirus kärmelt 43 sõlmeni. Külm hakkas - sellise kiirusega lõõtsutas karm tuul ja ilma klaasist näokaitsega kiivrita oleks pardal olnud võimatu ennast hästi tunda.
Nõva sadamasse jõudsime juba graafikust tund aega maas. Võtsime peale Veematkade Intsu ja edasi kimasime täistuuridel 2x225 hobujõuga Lohusalu poole - reidil ootasid juba mitu kaatrit, kust tuli peale TV võttegrupp, Tõnu Kaljuste ja veel huvilisi. Kaljuste kui paadiomanik asus rooli ja sõitsime pidulikult sadamasse. Kail paistis oranzhi lipsuga Üllar Luup ja Kanal 2 Reporter filmis uudistesaate jaoks kaadreid, andsime otsad ja mootorpaat Da Capo (ehk "algusest peale") ristiti sisse.
