Äsja selgunud turismistatistika järgi kasvas Eestis majutusettevõtetes ööbinud siseturistide arv eelmise aasta juuliga võrreldes 8% ja nende ööbimiste arv 7%. Kasvu mõjutas muu hulgas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) turismiarenduskeskuse edukas siseturismi kampaania.
„Turismi jaoks seniolematul aastal tegime erandkorras kõrghooaja kampaania siseturistidele ja kõrvutades kampaania mõju-uuringu tulemusi reaalsete turismitulemustega on nende vahel näha selget seost,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik. „Saime ühiselt turismipiirkondadega kõrghooajal enamikus Eesti maakondades raskele ajale vaatamata siseturismi kasvama, mis on seda hinnatavam saavutus, et näiteks tavapäraselt väga siseturismi lembeses Soomes tuli juulis lisaks välisturismi suurele langusele kaks protsenti miinust ka siseturismis,“ lisas ta.
Nagu juunis, nii ka juulis lisandus siseturistide ööbimisi kõige enam Pärnus ja seejärel Ida-Virumaal. Mõlemas paigas püstitati kõigi aegade rekord: Pärnus kasvasid siseturistide ööbimised võrreldes mullusega ehk senise rekordiga lausa 53%, Ida-Virumaal 39%. „Võib arvata, et luksuslikku kuurortlinna Pärnusse tehti üksjagu reise, mis olid esialgu mõeldud suuremate kuludega välisreisidena. Ida-Viru fenomeni saab aga seletada mitme asjaoluga. Kindlasti on heade tulemuste taga Ida-Viru tugeva turismiklastri aastatepikkune töö ja enda selge positsioneerimine Eesti seiklusmaana. Ent ka meie siseturismi kampaania mõju uuring näitas, et see andis kõige enam reisiinspiratsiooni noortele ja venekeelsetele inimestele, kes võisid puhkuse ajaks just Ida-Virumaad avastama minna,“ selgitas Lepik.
Kui siseturismi mõista laiemalt kui majutusettevõtetes veedetud ööd, kasvas see Lepiku sõnul rohkemgi, arvestades, et suvisel ajal kasutasid paljud ka autosuvilate ja telkimisvõimalusi. „Lisaks on Eesti väike ja paljudest kohtadest jõuab õhtuks koju tagasi, aktiivne ringiliikumine avaldab aga ka ööbimisteta positiivset mõju atraktsioonidele ja toitlustuskohtadele,“ märkis Lepik.
Kampaania mõju-uuringus oli 86% küsitletutest teinud suve jooksul mõne sisereisi Eestis või kavatses seda teha, aasta tagasi oli see number 77%. Ligi pool küsitletutest oli valmis kampaaniast inspireerituna ka Eestis reisimisele rohkem kulutama.
Kampaania märgatavus oli väga hea, parem kui sotsiaalkampaaniatel keskmiselt: seda märkas 71% sihtrühmast. Ligi pool inimestest märkas kampaaniat vähemalt kahes meedialiigis, eriti tõhus oli sotsiaalmeedia. Peaaegu kõik inimesed, 96% neist, kes kampaaniat tähele panid, pidasid loovlahendust meeldivaks.
Vaata kampaaniavideot:
Lisaks Pärnule ja Ida-Virumaale kasvasid siseturistide ööbimised juulis tunduvalt ka Tartus (+30%), Saare ja Valga maakonnas (+20%) ning mitmetes teistes maakondades. Samas on väga raskes olukorras jätkuvalt Tallinn, kus lisaks välisturismi mahtude järsule langusele vähenesid ka siseturistide ööbimised võrreldes eelmise aasta juuliga arvuliselt kõige rohkem (-36%). Samuti langesid vähese nõudluse tõttu ka Tallinna majutuse hinnad.
Väliskülastajate ööbimisi tuli enim Soomest ja Lätist – nendel turgudel viis EASi turismiarenduskeskus läbi ka laiaulatuslikud turunduskampaaniad. Kolmandana tulid külalised Leedust, mis jõudis plusspoolele ainsa välisturuna ja oli ühtlasi juulis esimest korda ajaloos selle tulemusega absoluutarvudes kolmas turg Soome ja Läti järel. Mullusega võrreldes kasvas leedulaste veedetud ööde arv juulis 6%. Ka Leedu puhul toetas turismiarenduskeskus alates Balti reisimulli võimalikuks saamisest Eesti nähtavust ulatusliku sotsiaalmeediaturundusega. Soomest oli langus veedetud öödes siiski 41% ja Lätist 4%.
Turismi tervikpilti iseloomustab uuele siseturismi ja Leedu rekordile vaatamata aga jätkuvalt väga suur langus: muudest välisriikidest kokku (peale Soome, Läti ja Leedu) veedeti majutusettevõtetes 82% vähem öid kui mullu juulis.
Tubade täitumus Eestis oli juulis keskmiselt 41% (aasta varem 62%). Tallinnas oli vahe mullusega eriti drastiline: tubade täitumus oli tänavu juulis 37%, mullu 82%. Kõige kõrgem oli tubade täitumus tänavu juulis Pärnus (63%), Tartus (57%) ja Ida-Virumaal (56%).
Esimese 7 kuu kokkuvõttes veedeti majutusettevõtetes 2,1 miljonit ööd – see tähendas 1,9 miljonit ööd vähem kui mullu samal ajal (-48%). Sissetulek majutusteenuste müügist oli 7 kuu kokkuvõttes 68,6 miljonit eurot. Mullu samal ajal oli see näitaja 157 mln eurot, seega kaotasid ettevõtted ööbimise maksumusena esimese 7 kuu kokkuvõttes mullusega võrreldes ligi 89 miljonit eurot ehk 56%. See tähendab majutusettevõtete sissetulekut ainult ööbimise eest, arvestamata restoranide, baaride, iluteenuste jmt käivet majutusettevõtetes.
Vaata ka:
