Nii mäe- kui ka murdmaasuusatamine on traditsioonilised talispordialad, mida tänavu, kui sadanud on paks lumekiht ja sajab veel, saab nii rajal kui mäel jälle proovida. Spordikeskused töötavad praeguseid piiranguid järgides täisvõimsusel, eriti nädalavahetustel, sest paljud pole suuski korralikult alla saanud juba mitu aastat. Kõige olulisemat, mida harrastajad peaksid suuskadele astudes meeles pidama, sealhulgas seda, kuidas ennast mitte vigastada ja valida sobiv varustus talverõõmude nautimiseks, seletavad lahti Läti laskesuusataja Andrejs Rastorgujevs ja mäesuusataja Miks Zvejnieks.
Regulaarne suusatamine tugevdab oluliselt erinevaid lihasgruppe ja parandab füüsilist vastupidavust. Suusatades ei õnnestu kellelgi, isegi väga kogenud suusatajal täiesti vältida kukkumisi, vigastusi või mõnikord ilmaolude kiirel muutumisel ka sobimatut riietust, mis võib lõppeda külmetuse või miks mitte ka ülekuumenemisega.
Suusatamine – tõsine väljakutse kõikidele lihastele
Peamine erinevus mäesuusatamise ja murdmaasuusatamise vahel on seotud koormuse liigiga – mäesuusatamisel tugevdatakse paljusid lihaseid, murdmaasuusatamine sobib aga eriti hästi kardiotrenniks. "Murdmaasuusatamine kaasab paljusid lihasgruppe. Selles mõttes on see võrreldav ujumise või võimlemisega. Kaasatud pole mitte ainult jalad ja käed, vaid ka selja- ja kõhulihased. Samuti erineb see valitud suusastiilist olenevalt: klassikaline on sümmeetriline ja aktiveerib eesmisi lihasgruppe, samas kui uisustiili puhul lisanduvad ka küljed. Esialgu ei tohiks üle pingutada – esimesel korral piisab poolest tunnist või 40 minutist. Muidugi kui oled muudel spordialadel füüsiliselt aktiivne, siis võid rahulikult ka kauem suusatada. Kui sa pole tehnikaga kursis, ei tohiks suurte kiiruste nimel pingutada, vaid suuskadega kõndida ja nautida vaateid, mida loodus sulle pakub. Eriti kui suusatada väljaspool suusarada kohas, mis pole korralikult sisse sõidetud," seletab Rastorgujevs.
Zvejnieks aga toob välja: "Mäesuusatamises kasutatakse ka väga erinevaid lihasgruppe – alustades reie- ja säärelihastest mäest alla sõitmisel ja manööverdamisel ning lõpetades käelihastega mäetipust laskumisel ja mäekurudes suusakeppide kasutamisel. Ei tohiks unustada, et ka kõhulihased ja süvalihased on suusatamisega piisavalt seotud, nii et keha reageerib esmakordsel suusatamisel kindlasti valuliselt. Jalad aga väsivad kõige kiiremini just suusasaabastes, seega on igati normaalne jalgu vahel puhata, saapad jalast võtta ja lihaseid lõdvestada. Algaja peaks pärast 1–1,5 tundi kindlasti hinge tõmbama. Kõige tähtsam on, et keha oleks laskumise alustamisel valmis kiireteks liikumisteks ja manöövriteks. Enne sõitma minekut tee soojendust ning pööra erilist tähelepanu põlveliigestele."
Õige riietus ja varustus on oluline
"Esiteks – veendu enne suusatama minekut, et su käed ja jalad oleksid soojad. Kui saabud rajale suusasaabastega, tõmba jalga uued, täiesti kuivad sokid. Ka varukinnaste paar kulub ära. Üldiselt riietu soojalt, mitmes kihis, nii et vajadusel oleks võimalik midagi ka maha võtta. Varustus on äärmiselt oluline – sobimatu varustus võib viia vigastusteni. Tuleb meeles pidada, et sobimatu suusakepp võib mõjuda halvasti selja tervisele. Klassikalise stiili puhul peavad kepid olema piisavalt pikad, et need saaks kaenla alla panna ehk suusatajast 25–30 cm lühemad, suusad aga suusatajast 20–30 cm pikemad. Uisustiili puhul peaksid kepid olema suusatajast vaid 15–20 cm lühemad ning suusad 10–15 cm pikemad. Pane tähele, et klassikalise ja uisustiili puhul on ka erinevad suusasaapad. Eriti nüüd, kui ostleme palju veebipoodides, on hea ise põhitõdesid tunda ja spetsialistiga konsulteerides leida just teile sobiv varustus," ütleb Andrejs Rastorgujevs.
Mäesuusad on tavaliselt murdmaasuuskadest omakorda lühemad ja laiemad. Kindlasti ei ole algajal soovitatav kohe endale suuski osta, vaid alustada rendivarustusega, et kogemusi saada ja mõista, millised suusad oleksid talle kõige sobivamad. Zvejnieks lisab, et mäesuusatamises ei tohi suusakeppide pikkus ületada rinna kõrgust. Õige pikkusega keppide korral on suusatamine, manööverdamine, laskumine ja tasakaal kindlasti parem.
Kuku külili ehk kuidas vigastusi vältida
"Esiteks ei tohiks kukkumist karta. Kukuvad nii harrastajad kui ka professionaalid. Kui kukud, siis kuku külili, mitte mingil juhul ette- ega tahapoole. Proovi maanduda rajale ja mitte sellest välja, sest ei või teada, mis lume all peidus on. Püüa end vabaks lasta ja valmis olla, et kukkumine oleks paindlik, vajadusel proovi seda kätega pehmendada. Teiseks on randme või sõrmede vigastuste vältimiseks väga oluline hoida keppi õigesti. Kepirihm peab olema kinnitatud ja stabiilne. Kolmandaks, ära pinguta üle – koju tulles pärast head suuskadel veedetud päeva ära visku kohe diivanile telerit vaatama, vaid heida selili ja tõsta jalad mõneks ajaks seinale. See parandab vereringet. Tuleb ka kaaluda, kas kaks või kolm päeva järjest suusatamine on hea mõte – kui tajud, et see on õige valik, siis tee seda, kuid jälgi hoolikalt oma tervist, stressitaset ja südant. Aidata võib sealjuures näiteks nutikell või pulsikell. Garmini nutikella kasutamisel mõõdetakse ka, kui palju energiat oled kulutanud ja kas on aeg puhkamiseks," soovitab Rastorgujevs.
"Vigastused nii aktiivse spordiala puhul nagu mäesuusatamise on küll võimalikud, kuid neid on võimalik oluliselt vältida, kui järgida põhiprintsiipe: vali oma tasemele sobiv kiirus ja rada, hoia teiste suusatajatega piisavat vahemaad ja ära ole hulljulge. Mäel on vigastuste oht kindlasti tingitud asjaolust, et ühel ja samal nõlval on koos väga erinevate oskuste ja võimetega inimesed. Muidugi on kiirus mäest alla sõites ka piisavalt suur ning ebapiisavate oskuste korral on seda kiirust lihtne üles võtta, kuid märksa raskem kontrollida ja pidurdada. Mäest alla sõites on kõige olulisem teha seda loogeldes, mitte otse. Sedasi on nii väikesel kui ka suurel kiirusel võimalik vältida ebamugavat kukkumist, mis võiks põhjustada tõsiseid vigastusi. Pea meeles, et pärast head suusatamispäeva pead ka hästi puhkama. Soe tee, rahulik õhtu kamina ääres või kuum saun aitavad lõdvestada lihaseid ja vältida nende jäikust järgmisel päeval," rõhutab Zvejnieks.
Nii mäe- kui ka murdmaasuusatamine eeldavad ettevalmistust, nii et algajatel soovitatakse enne omal käel seiklema asumist omandada suusatamisoskused oskuslike juhendajate või treenerite juures.
