Linke:
Kaido Einama
Jõgeva maavanem MEELIS PAAVEL arvab, et Jõgevamaa ei ole ega ka saa arvatavasti niipea mingiks turismiparadiisiks.
Välismaalasi ei huvita näiteks Palamuse ajalooline tähtsus ja ka soine Peipsi rand ei meelita, kui saab minna järve liivase põhjaranniku äärde. "Võimalusi turismiga raha ja tööd siiakanti tuua siiski on," loodab maavanem ja arvab, et Jõgeva maakonnas hakkavad puhkama eelkõige siseturistid. Vaatamisväärsusi ju on — Palamuse koolimaja, Põltsamaa linnus, Paduvere talumuuseum, Endla looduskaitseala, Saadjärve puhkekeskus.
Värskelt remonditud Jõgeva maavalitsuses on peale maavanema
veel inimesi, kes maakonnas turismi arendamise edukusse usuvad. Üks neist on Ülle Anton, kes on ka Põhja–Eesti Turismiühenduse juhatuse liige. Ta on Jõgevalt pärit ja seal koolis käinud ning pärast ülikooli kodukohta tagasi tulnud. Tema juhtida on koostöös Saksamaaga algatatud projekt, mis kujutab endast kodumajutuse õpetamist asjasthuvitatud inimestele (peredele) Jõgeva ja Viljandi maakonnas.
Need maakonnad valiti välja sellepärast, et nad on kõige
mahajäänumad turismipiirkonnad. Kodumajutus aitaks seda
olukorda ehk parandada.
Rahvusvahelisel tasemel kodud
Ülle Anton kirjeldab, milline peab olema kodu, mis vastaks
rahvusvahelisele tasemele külaliste majutamisel: "Saksa
konsultandid pöörasid tähelepanu sellele, et maja peab
olema ilmtingimata looduslikult kaunis kohas. Laut või
sigala läheduses tõmbaks aga kodumajutuse rajamise plaanidele kindlalt kriipsu peale. Tohib majutada ka suurte majade korteritesse, kuid välisturul on neid raske müüa.
Sanitaartehnika peab ka olema heal tasemel."
Jõgevalt leiti seitse rahvusvahelisel tasemel kodu,
kus sooviti peremajutusega tegelema hakata ja mis vastasid
ka nõuetele. Varsti koostatakse ka Saksa rahadega majutuskataloog.
Ka suurema turismipotensiaaliga maakondades pole kodumajutusest esialgu suurt tulu olnud — Eesti on veel liiga "uus", siia ei teata tulla. Jõgevamaa aga pakuks rahulikku, suurte linnade kärast eemale jäävat puhkuseviisi, kus samal ajal saaks sisse elada ka Eesti pere ellu. See peaks ju näiteks Soome, Rootsi või Saksa turistidele samuti eksootika olema.
Kaunid kohad Jõgevamaal
"Puurmani vallas asub kaunis Tammemäe talu," heidab
Ülle pilgu oma nimekirja, "sinna on rajatud vesiveski,
Pedja jõgi läheb maja alt läbi ja säilinud on ka huvitav
vanaaegne tehnika. Lisaks on pererahvas seotud jahindusega.
Palamuse vallas asub mitu sobivat maja, Vooremaa
maastik on samuti koduturismile looduslikult hea paik.
Laiuse külas saab majutajate naabrite juures käia ratsutamas."
Kuid lõppude lõpuks — mitte ainult sakslaste algatatud
koduturismi idee ei too turiste Jõgevamaale. Mis siis,
et Tallinnas ja Tartus on rohkem vaadata ja looduturistid
eelistavad Lääne–Eesti saari või Lahemaa Rahvusparki.
Jõgeva lähedal on näiteks Äksi puhkemaja, mis asub Saadjärve kaldal. "Puhkemaja taotles motelli nimetust ja selle ta ka sai," teab Ülle, "Mustvees tegutses hotell
Havi, kuid praegu seal ainult toitlustatakse. Jõgeva
spordikompleksis on ka majutusvõimalusi, kuid sellel
kohal pole veel ametlikku järku. Temast võiks saada
näiteks noortehotell."
Kuigi Jõgevamaa asub Peipsi ääres, ei leia Ülle Anton,
et see eriti turiste praegu ligi meelitaks. "Me pole
Peipsi ääres puhkamise potensiaali ära kasutanud, sest
siin pole nii ilusat liivaranda, kui Peipsi põhjarannikul.
Rannik on soine ja raskesti ligipääsetav."
Kaiu järvestik on Vooremaal sobiv koht kalameestele.
"Ma ise küll kalapüüdja pole," selgitab Ülle,
"kuid minu arvates peaksid kalamehed rahule jääma,
nagu ma näinud olen. Saab paati laenutada ja ka katuse
pea kohale (tõsi küll, ilma mingite mugavusteta). Kohapeal
on ka välipliit ja väli–WC."
Puutumatu loodus turistidele vaatamiseks
Endla looduskaitseala on Jõgevamaa turismikuraatori
arvates samuti omapärane vaatamisväärsus. Rabade ja
soodega, inimtühi ja teadlaste valvata–hooldada.
"Looduskaitsealalt pole loodusehuvilisi tagasi saadetud,
kuid samas pole kohapeal ka suurte turismigruppide vastuvõtjaid," selgitab Ülle hetkeolukorda vabaõhu–teadusasutuses.
"Varem kokku leppides aga võib saada mõnetunnisele
või pikemale ekskursioonile rabamaastikele asjatundliku
inimese juhendamisel. Miks mitte teha selliseid reise
näiteks koolidele? Sest ka ohud, mis sellistes kohtades
varitsevad, saavad niimoodi selgeks."
Endla looduskaitseala keskus asub Tooma külas. Seal
on majake, kus elavad–töötavad teadlased ja hädapärast
majutatakse ära ka külalised: maksimaalselt 10 "metsikut"
loodushuvilist saavad ilma mugavusteta katusealuse.
Elu sunnib ettevõtlusega tegelema
Jõgeva maavanem Meelis Paavel usub, et kohalikud
inimesed on saanud üle hirmust väikeettevõtluse ees.
"Elu ju sunnib ka," tõdeb maavanem, "ühismajandist
peab midagi uut tekkima, erakapital rajab ka uusi ettevõtteid.
Jõgeva kesklinnas on avatud uus AG–kaubamaja, kõrval
on endine ETK kaubamaja konkurendiks." Jõgeval on
juba 4 panka ja ka esinduslikke kontoreid. Päeval, mil
"Päevaleht" kohapeal käis, mõõtis Toivo Keva turismifirmast "Viru Tuur" endise parteimaja fuajees ka reisibüroo jaoks kohta välja.
"Ma tahaks, et ettevõtlus meie maakonnas oleks turvaline,"
soovib Meelis Paavel. "Minu teada tõsiseid probleeme
sellega meil ei ole. Väiksemaid pommimisi on esinenud,
tõsistest juhtumitest ehk ainult üks juhus baariga,
kus baarmen lõpuks ettevõtmisest loobus ja uksed külalistele
sulges. Teda rööviti ja ähvardati. Kuid muidu on meil
rahulik — Jõgeva maakonnast sõidetakse palju läbi, miks
mitte siin ka peatuda?"
