Tai – sukeldujate, templite ja kultuuri paradiis

Linke:

  • Valuutakonverter: Thai baht täna
  • tai pildid
  • Äripäev taimaast
  • Ahto Sae reispäevik

    Click for Bangkok, Thailand Forecast

    Osaliselt ilmunud Stiilis nr. 9/2000

    Meelik Mallene
    Bulls Press

    Tai saared võib jagada kahte rühma: ühed, mis asuvad mandrist läänes, ehk Andamani meres (India ookean) - PHUKET, KO PHI PHI, KO LANTA, KO SIMILAN, KO SURIN, ja teised, mis asuvad mandrist idas, ehk Tai lahes (Lõuna-Hiina meri) - KO SAMUI, KO PHA NGAN, KO TAO, ANG THONGI MEREPARK.

    Minu kogemused piirduvad Phuketi ja seda ümbritsevate väiksemate saartega (saar on tai keeles Ko või Koh, nagu isegi vast juba mõistate...), millest siis veidike lähemalt.

    Phuket on Tai suurim saar (põhjast lõunasse 50 km, läänest itta 20 km) ja
    kõige arenenum turismikeskus (ca miljon turisti aastas), mida ühendab
    mandriga Sarasini sild. Sinna saab lennukiga otse näiteks Helsingist,
    Stockholmist, Bangkokist jm. või bussiga Bangkokist (14-tunnine öine reis).
    Samuti võib Bangkokist sõita öise rongiga Surat Thanisse, kust jääb bussiga
    veel 6 tunnine ots.

    Phuketi lennujaam asub saare põhjaosas ja ühistransporti saare lõunaossa
    sõitmiseks pole (kasutada tuleb taksot, ca 500 bahti üks ots).

    Põhirannad asuvad saare lääneosas ja nende nimedeks on põhja poolt
    alustades: Patong, Karon, Kata. Neist põhja poole jäävad veel mõned rannad
    (Kamala, Surin, Bang Tao), aga seal pole eriti midagi teha peale ujumise ja
    päevitamise. Pealegi asuvad neil suured hotellikompleksid.

    Kõige populaarsem randadest, Patong Beach, oli minu jaoks nagu väike
    Bangkok - liiga rahva- ja kärarohke, räpasevõitu ja kallis (eriti õhtuti).

    Karon Beach kus ma ise peatusin oli kena ja rahulik ja seal on kõige puhtam
    vesi ja rand - sobib eelkõige perekondadele koos lastega.

    Kata Beach on ka küllatki meeldiv - seal on ka meelelahtust rohkem kui
    Karon Beachil (Dino lõbustuspark, interneti-kohvikud, raamatupoed jms.)

    Ringi liikuda tasub põhiliselt jala, kuna vahemaad pole kuigi suured.
    Tuk-tukid (lahtised taksod) on rannapiirkonnas päris kallid (100-150 bahti)
    ja neid tasuks vältida niipalju kui võimalik. Kui on soov külastada Phuket
    Towni (asub saare kaguosas), soovitan proovida sõitu songthaew'ga (lahtine
    buss-veoauto) (üks ots 20 bahti). Tutvumaks saare vaatamisväärsustega, võib
    üürida päevaks konditsioneeriga takso (ca 1200 bahti päev) - ühe päevaga
    jõuab enam-vähem kõik nägemist vääriva ära näha. Omapäi ringiliikumiseks
    tasub üürida mootorratas või mopeed (150-250 bahti/päev).
    Kaugemate randadega tutvumiseks tasub kasutada "long-tail boat'i" (tai
    keeles hang yao) - diiselmootoriga varustatud kitsast ja kiiret sõiduriista
    (pool päeva ca 600 bahti).

    Saarel on palju huvitavat, millega tasub kindlasti tutvuda, kui esimene
    päevitamise- ja ujumisetuhin on möödunud: Wat Phra Thongi tempel, mis on
    kuulus oma poolenisti maa-all asuva kullast Buddha-kuju poolest,
    Liblikafarm ja Akvaarium, Thalangi muuseum, kus võib tutvuda saare
    ajalooga, Phuketi vanalinn ja suur turg Ranong Roadil; Ko Siray, kus elavad
    "chao ley'd" ehk meremustlased (nendest veel allpool lähemalt), Phra Taew
    rahvuspark, kust on võimalik teha ca 3 kilomeetrine matk läbi ehtsa
    dzhungli giboni ahvide rehabilitatsioonikeskusesse (vabatahtlikud püüavad
    turistide jaoks alkoholi ja narkootikumidega rikutud ahve pahedest
    võõrutada ja tagasi loodusse lasta). Dzhunglimatkaks varuge vähemalt 3
    tundi ja 3 liitrit vett (rada on üsna täis kasvanud ja võib nõrgema närviga
    inimese endast päris välja viia - aga uskuge mind, kogemus on seda väärt!)

    Terve Phuketi saar on täis väikeseid reisbüroosid, kust on võimalik osat
    mitmesuguseid ekskursioone, bussi ja laevapileteid. Tasub küsida
    võimalikult palju broshüüre ja siis omavahel hindu võrrelda. Poole-päeva
    reis James Bondi saarele (400 bahti) sisaldab transporti konditsioneeriga
    bussis Phang Nga sadamasse mandril, ekskursiooni lahel, mis on üle külvatud
    paekivikaljudega (kuni 300 m kõrgused, vapustav vaatepilt!) ja kaetud
    mangroovitihnikutega, kiirvisiiti Ko Panyi meremustlaste külla, mis on
    tervenisti ehitatud vaiadele (vaid moshee asub kaljusaarel) ja
    kulminatsioonina Khao Ping Gani (Nõjatuv Kalju), mis koos selle ees asuva
    Küünekaljuga moodustasid kurja Scaramanga peidupaiga filmis The Man With
    The Golden Gun.

    Kui Phuketis viibida pikemat aega (vähemalt 2 nädalat), siis tasuks
    kindlasti ette võtta ka pikemaid reise teistele saartele: Ko Phi Phi, Ko
    Lanta, Krabi (pole küll saar), Ko Similan.

    Tänu Leonardo di Capriole ja filmile "Beach" on viimasel ajal hüppeliselt
    tõusnud Phi Phi saarte populaarsus, seda eriti nooremate "back-packerite"
    seas.
    Phi Phi Leh (st. Väikese Phi Phi) saare Maya rannas filmiti selle
    kultusraamatust tehtud filmi stseenid, mis pidid kujutama elu Ko Pha Ngani
    paradiisisaarel (see saar ise, muideks, asub hoopis Lõuna-Hiina meres, ehk
    mandrist ida pool....)

    Phi Phi Don (Suur Phi Phi) jätab üldiselt küllaltki ebameeldiva mulje -
    suur vabaõhu baar-diskoteek-prügimägi. Hinnad on poole kõrgemad kui
    Phuketis, korralikku majutust ei ole mõtet otsida alla 1000 bahti/öö. (s.o.
    kui sa ei lepi külma dushi, lekkiva katuse ja tualetis ringisebivate
    hiidämblikega). Aga kui sa kasutad saart vaid baasina, et teha
    sukeldumisretki lähedastele korallidele - või kui sinu ideaaliks on 24
    tundi ööpäevas teiste omasuguste Euroopa ja Austraali noortega pidu panna,
    siis on see sinu jaoks just õige koht.

    Suurem Phi Phi saar koosneb kahest kaljurünkast, mille vahel on umbes 200 m
    laiune ja 1 km pikkune liivariba koos mõlemal pool avaneva poolkuu-kujulise
    ideaalse rannaga. Kogu see ala on tihedalt täis ehitatud hotelle, baare,
    poode,internetikohvikuid, sukeldumiskeskusi jne jne. Ja tihedalt on ka
    rahvast (s.o. turiste).

    Väiksem Phi Phi saar (asustamata) on aga täielik paradiis! Suurema Phi Phi
    sadamast korraldatakse sinna mitmeid erineva hinnaklassiga poole- ja
    kogupäeva reise suurematel ja väiksematel laevadel. Soovitan soojalt üürida
    hästi varahommikul - või siis pärastlõunasel ajal, mil turistide põhihordid
    hakkavad juba saarele tagasi pöörduma, pigem sadamast üks longtail-boat
    koos juhiga sõiduks Phi Phi Leh'le (NB! diiselmootor (punase kattega) teeb
    rohkem müra kui bensiinimootoriga paat). Ja kindlasti tuleb laenutada
    rannast mask ja hingamistoru (lestad on üleliigsed!)!

    Phi Phi saarte veed on ühed maailma läbipaistvamad - nähtavus kuni 30 m! -
    ja korallid kubisevad igasugu mereelukatest. Ettevaatust - ka päike võtab
    läbi sellise vee ülihästi - nii et vältige kõrbemist (sukelduge näiteks
    T-särgiga)!
    Paadimees teab täpselt, kuhu teid viia ja mida näidata: kristallselge ja
    vaikse veega Maya Beach (tai keeles: Ao Maya) - sobib suurepäraselt
    ujumiseks ja päevitamiseks ning stseenide meenutamiseks "Rannast"; Ao Phi
    Leh on peaaegu suletud laguun - parim koht sukeldumiseks ja maskiga
    merepõhja ja -elukate uurimiseks; Viking Cave on uskumatult suur mereäärne
    koobas, mis on oma nime saanud koopaseintel leiduvate vanade
    laevajoonistuste järgi (muidugi hiinlaste, mitte viikingite omad!), aga
    eeskätt on see ikkagi merepääsukeste massilise pesitsemiskoht, kust
    pääsupesad rändavad Hongkongi, Singapuri ja Taivani gourmet-restoranide
    toidulauale. Merepääsuke teeb oma süljest ja udusulgedest ühe
    pesitsemisperioodi (jaanuar-mai) jooksul kolm ca 10 cm läbimõõduga ja 10 g
    kaaluvat pesa, millest kaks esimest koopas töötavate chao ley'de poolt
    seina küljest lahti kaabitakse. Päeva jooksul tuleb 6-mehelisel
    meremustlaste brigaadil mööda sadade meetrite kõrgusi bambusritvasid
    kümneid kordi üles alla-ronida, kuid see-eest on õhtuks saak ca 4 kilo,
    milel eest turul saab ca 80.000-200.000 bahti. Lisaks ronitakse mööda
    bambusritvu ka lihtsalt turistide rõõmuks ja raha eest.

    Kes hindab rohkem rahulikku elu ja vähem valgenahalisi turiste, suunduvad
    Phi Phi-lt ja Phuketist edasi Lanta saarele või Krabi randadele.

    Similani saared, mis jäävad Phuketist ca 120 km kaugusele, on maailmakuulus
    sukeldujate paradiis (kuulub ajakirja Skin Diver väitel kümne parima
    hulka), nii et sinna pole mõtet ilma PADI või NAUI kursusi läbimata (ja
    paksu rahakotti omamata) ronida.

    Lõpuks mõni sõna ka inimestest, keda reisil kõige tõenäolisemalt kohtate.
    Phuketi elanikest on ca 70 % hiinlaste järeltulijad (hiinlased on taidest
    veidi jässakama kehaehitusega), ülejäänud on taid ja chao ley'd. Hiinlased
    ja taid on põhiliselt buda usku, chao leyd on moslemi usku või animistid.
    Budistid on turistide suhtes sallivamad ja vastutulelikumad, aga ega
    moslemid ka just oma vaenulikkust päris otseselt välja ei näita. Üldiselt
    suhtutakse moslemitesse ja eriti chao-leydesse natuke põlglikult ja
    Phuketist ja Krabist lõuna poole turistidel eriti oma käe peal reisida ei
    soovitata (Lõuna-Tais (nn. Deep South) on ülekaalus moslemid ja kohtab ka
    rohkem malaisia päritolu inimesi). Hiinlaste kohta võin oma kogemusest
    öelda, et nendega on meeldiv asju ajada, samuti on nende poed ja hotellid
    küllatki puhtad ja korralikud. Igal juhul tasuks turistil olla avatud ja
    mõistva suhtumisega ja võtta inimesi ja asju nii nagu nad on, mitte mõõta
    kõike tingimata oma euroopaliku mõõdupuuga.

    Tai ja eriti tai saared on parim koht, alustamaks tutvumist Indo-Hiina ja
    Kaug-Ida multikultuurse ja tohutult põneva regiooniga.

  • Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

    Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.