Tõukekelk on Raku järve suuruse veekogu jaoks just paras liikumisvahend - kümnekilomeetrise tiiru saab ära teha ka mõnetunnise valge ajaga praegusel pimedal ajal. Ja kui Raku karjäär ei kõla just eriti põneva matkasihtkohana, siis tegelikult on tehismaastik just tänu inimese käele vormitud huvitavamaks, kui nii mõnigi looduslik järv.
Kõigepealt torkavad silma tehis-saared. need on enamuses kõik järskude kallastega ja väga kõrged - nagu tordid keset jääd. Ühe tagumise tehissaare otsa on ehitatud saungi.
Raku järve poolitavad kitsad maaribad, esimene neist viib madalale saarele, kus pole puid. Suvel kuivemal ajal peaks saarele saama ka jalgsi.
Männiku poolt vette lõikav pikem poolsaar aga lõpeb suure rändrahnuga - talvel on lihtne selle juurde juba igast suunast saada üle jää.
Veidi tagapool käib veega liiva kaevandamine, talvel vedeleb liivapump jäässe külmununa niisama. keegi kavalpea oli liivapumba "londi" sisse lõkke teinud - sarnaneb see ots tõesti mõne moodsama kaminaga.
Järve kõige tagumine ots lõpeb kahe vettehüppetorniga - et paremini libiseks, on hüppeplatvormid kaetud suusahüppemäe plastiknarvastega.
Järvel on talvel palju kalamehi, suvel aga võib tuulla Raku järve peale paadiga.
- Pildid 29. jaanuari matkast, Raku järv 2012
- Video 29. jaanuari matkast tõukekelguga
- Kaart, tõukekelk ja Raku järv, teekond Google Mapsis
Vaata Raku järve tõukekelgumatka kaarti suuremalt:
Vaata videot sellest matkast:
