Ida-Virumaa

Ida-Virumaa alustas oma uut turismikampaaniat „Mida Viru?“, mis kujutab maakonda seiklusmaana.

Ida-Virumaa tugevus on kampaaniameistrite hinnangul mitu tõmbepiirkonda, mitte vaid üks tuntud keskus. Nii on kohalikud jaotanud maakonna mitteametlikult neljaks piirkonnaks, mida nimetavad Põlevkivimaaks, Alutagusemaaks, Pankranniku ja Narva piirkondadeks. Kõik neli on omanäolised ja kahtlemata tutvumist väärt.

On matkaradasid, mis veel tunduvad tavalised, kuid varsti seda enam pole - üks neist on loodusrada Poruni ürgmetsas. Kui Reisijutud.com seal 15 aastat tagasi käis, rääkisid kohalikud karudest, kes öösiti keset eimiskit telkivate matkajate juurde tulid ja nina telgist sisse pistsid, et nuusutada, kust see hea toidulõhn tuleb. Kohalik seeneline soovitas kavalalt: korjake neid kummiseeni, mina neid ei taha, aga jätke puravikud minule. Kummiseenteks nimetas ta kukeseeni.

Eilsel Matkamessil, kus oli 4200 külalist, käis ka Reisijutud.com. Leidsime Tallinna Lauluväljaku tagant kaks kärudele tõstetud süsta või hiigelkanuu sarnast alust, millel eesotsas hirmuäratavad lohepead. Millega tegemist?

Olukorda selgitas Indrek Hermann Veematkadest: need on uued 20 inimese draakonaerutamise paadid, millega on hea ühtse meeskonnana jõgedel-järvedel kulgeda. Poolast saabunud paatidel on lohepea standardvarustuses, kuid vajadusel saab selle lihtsalt eemaldada. Sõutakse kahelt poolt, tüürimees hoiab kurssi ja paadi ninasse võib panna ka rütmi hõikaja/taguja, kes aitab sõudjatel sünkroonis püsida. Paadis on retkedel kaasas kogenud Veematkade tüürimees, seega ei tohiks need lohepead just sageli kaldavõssa oma pead pista.

Kaido Einama, Pühapäevaleht, 9. oktoober 1993.

Nõukogude perioodil levisid rahva seas jutud kahtlasest tehasest Sillamäel. Ametlikke seletusi sealsete "riiklike objektide" kohta ei tahetud anda. Nii levisidki vaid kuulujutud müstilistest kaevandustest ning juuste ja hammasteta kaevuritest. Impeeriumi "pärandusena" paljastus pärast uraani rikastamise tehase sulgemist 1989. aastal 300 tuhande ruutmeetrine ülimürgiste jäätmete hoidla ja radioaktiivne maastik selle ümber, mis piiratud kipaka okastraataiaga.

Sillamäe kontrastid

Pärast Teist Maailmasõda külast 20 tuhande elanikuga linnaks kasvanud Sillamäel elatakse praegu rahulikult, Tööd on vähe, töötuid palju. Linna ümbrus on haruldaselt kaunis merekalda ja kõrge pankrannikuga. Keset idüllilissi vaatamisväärsusi leidub aga täieliku kontrastina trööstitu tööstusmaastik. Praegu tegutseva tehase "Silmet" naabruses kõrgub tontlik ehitis - uraani rikastamise tehas ja selle ehitusjärgus lisahooned, mis seisavad praegu tühjana ja ootavad uut peremeest. 

Juba mitu nädalat kirjutasid ajalehed pangavaringutest Pakri poolsaarel ning manitsesid inimesi mitte sinna minema, mis loomulikult tõi kaasa vastupidise efekti. Erinevalt uudistajate hordidest otsustasime meie vaadata lähemalt hoopis teist osa Balti klindist. Idee sai tegelikult alguse Sinijärve matkakalubi fotopäevikut lehitsedes, kus seltskond rännuhuvilisi matkas nelja päevaga mööda panga alust rannikut Sillamäelt Purtsesse. Pärast erinevate variantide kaalumist sai meil paika plaan liikuda läänest itta, alustades rännakut Aa-lt ning jõuda järgmiseks päevaks Sillamäe lähistele.