Fotomatkad

Virmalised Tallinnas. Foto: Reisijutud.com

Kui oled kunagi unistanud näha taevas tantsivaid värvilisi virmalisi, siis praegu on selleks parim aeg.

Päikesetsüklite tipphetkel, mis toimub umbes iga 11 aasta tagant, on päikesepursked ja elektromagnetiline aktiivsus jõudnud haripunkti. See tähendab, et virmalisi võib näha isegi üllatavates paikades, näiteks Texases või Saksamaal. Kui agasoovid kindla peale parimat vaatepilti, tasub reisida põhja poole, kus taevas pakub looduse kõige suurejoonelisemat valgusetendust.

Ajakirja Eesti Loodus 25. fotovõistluse üldvõidu ehk loomafotode peaauhinna on pälvinud Eimar Kull fotoga limaku (limaseene) otsas turnivast hooghännast. Pilt sündis ühel järjekordsel loodusretkel, mille siht oli otsida limakuid: rohked vihmasajud andsid lootust neid kohata. „Vanalt kummuli tammelt leidsingi mitu limakupunti. Ühel neist märkasin hooghända, kes pildistamisest sugugi välja ei teinud ning jäi minust sinna edasi oma asju ajama,“ meenutab Eimar. Noorte arvestuses sai loomafotode peaauhinna Mihkel Paide, kellel on õnnestunud saada pildile kala püüdev sõtkas.

Täna sadas maha esimene lumi. Homme võib seda tulla ka mujal kui narva lähistel. Öökülmad kaanetavad esimesed lombid ja viimased lehed kukuvad maha. Kuid just nüüd on rabas algamas tõeline värvidemäng. Aeg suunduda sinna.

Viimased sügistormid on puudelt lehed rebinud ja loodus on lükanud end talvele vastu. Aga kui arvasite, et see oli sügise värvilehe viimane peatükk, siis eksite! Just praegu, esimeste külmakraadidega, on rabad eriliselt ilusad – värvitud oranži, punase ja kuldse tooni mosaiigiks, mis hommikuse härmatisega särab kui karge talve-ehe.

Sügis on kätte jõudnud ja Eestimaa loodus valmistab ette oma viimast suurt värvideetendust enne talve. Kui tahad sellest osa saada ja ise vaadata, kuidas lehed vaikselt sügistuules maapinna poole liuglevad, on mõned kohad, kus seda saab kõige paremini teha.

Kuldne ja punane lehtede vaip katab juba maapinda, õhus on tunda seda tüüpilist kõdulehti katvate seente lõhna ning karget sügistuult, metsad ja pargid värvuvad vastavalt sellele, milliseid puu- ja põõsaliike seal kasvab.

^{Vaenukägu. Foto: Ave Kruusel.}

Kuigi reisida on praegu keeruline, saavad miljonid kunstihuvilised endiselt Instagramis iga päev jagada oma mälestusi muuseumidest kogu maailmast. Paljud muuseumid pakuvad ka virtuaalreise. Seega saab ka praegu muuseumis käia kodust lahkumata CartridgeSave.co.uk uuris maailma populaarseimaid kunstimuuseume ja analüüsis iga muuseumiga seotud Instagrami postituste arvu. Seejärel reastati tulemused, et välja selgitada, milline kunstimuuseum on kõige enam Instagramis piltidega esindatud.

Täna ehk esmaspäeval, 25. novembril 2019 selgusid Rahvusraamatukogu suures saalis Eesti parimate loodusfotode autorid. Looduse Aasta Foto peaauhinna, Suure Hundi ja Aasta Loodusfotograafi tiitli võitis Ave Kruusel pildiga „Taevane eine“.

„Olin metsas ilvest jahtimas, aga teda ei tulnud. Mõtlesin koju minna. Tee ääres põõsas kuulsin lindude sidinat ja jäin uurima, kellega tegu, kui märkasin kõrre küljes pisihiirt,“ rääkis Ave Kruusel Aasta Loodusfotograafi tiitli toonud foto saamisloost, „veetsin viimase valguse temaga. Pildistatud Harjumaal.“

Septembris selgusid maailma parimad loodusfotograafid ja et näha, millisel tasemel on tänapäeva loodusfoto, tasub neid kindlasti vaadata. Võidutööks oli Yongqing Bao foto hetkest, kui kohev näriline surnut teeselnud rebasest end petta laseb ja viimasel hetkel avastab, et reinuvader on tegelikult hoopis elus ja kaval nagu ikka. 

Maikuu on traditsiooniliselt looduskaitsekuu ning tänavuse aasta teema „Igaühe loodushoid“ annab võimaluse arutleda, mida saab meist igaüks teha loodusest hoolimiseks ning selle rikkuse säilitamiseks järeltulevatele põlvedele. Igaüks meist saab panustada hetkeseisu talletamisse loodusvaatluste maratonil ning piltide saatmisega aasta loodusfoto võistlusele.