Lennureisid

Aastaks 2010 tahab Delta Airlines muuta turistiklassi tunduvalt privaatsemaks, paigaldades n.ö Cozy Suite istmed, mis pole mitte rivis üksteise kõrval, vaid asuvad pooleldi diagonaalis. Astmeline asetus tagab suurema privaatsuse ja lisaks tekib pea nõjatamiseks mugav külg. Ka jalapinda olevat võimalik niimoodi 2 tolli rohkem saada, ilma et suruks oma koibi eesistuja istme alt välja.

Ka pidavat aknaalune reisija saama oma istmelt välja kahte naabrit häirimata.

Miks peavad lennujaamad olema keset eimidagiütlevat tühermaad, asustusest eemal kuskil kiirteede ääres?

Ei peagi. Kuopio lennujaam asub nagu Tallinna omagi järve kaldal. 100 meetrit terminaalist on järvekallas, justnagu Ülemistel. Ja sinna kaldale rajatigi järveterminaal - tuled lennukist, paned pakid hoidu ja istud kanuusse või laevale. Või kõlgud niisama paadisillal järgmist lenud oodates.

Mombasa või Nairobi Keenias on aina kuumemaks muutuvad sihtkohad, kuhu turistidena lendavad juba ka paketireisijad, kellele kogu reisiaeg turvaliselt ära sisustatakse tsivilisatsiooni hüvede seltsis. Turvaline ajaviide on näiteks loomariigi külastamine, kõiki loomaaias nähtud loomi (ja enamgi) saab vaadata džiibisafariga.
Võrreldes Eestiga, kus safaritel loomasid peaaegu ei kohtagi, kubiseb Keenias retk metsikute loomade nägemisest.

Araabia Ühendemiraatide kodanikud mõtlevad aina rohkem sellele, kuidas säilitada oma rikkust siis, kui nafta otsa lõpeb. Keset kõrbe pole see lihtne. Üks võimalus on kohale meelitada maailma kõige rikkamad turistid – pakkuda neile seitsmetärnihotelle, veealuseid linnu, mäesuusatamist keset kõrbekuumust rajatud jahedas külmkapis.

Araabia turismilinnad ongi tekkinud nagu vanas Araabia muinasjutus: üleöö saavad oaasid keset kõrbe viljakaks kastmisvedelikuga, millel nimeks nafta.

Kuuendik planeedist pole siiski kuuendikule meist esimeseks reisisihiks. Kui paarkümmend aastat tagasi oli lahti võimalus reisida Musta mere äärest Vaikse ookeanini, siis nüüd on Venemaa reisid piiratumate võimalustega.

Ehmatada ei maksa kuulivestide ja automaatidega miilitsatest – need on tänavapildis tavalised.

Hiina lubab turiste aina rohkem ringi liikuma ja see on teinud selle riigi üheks kiiremini kasvavaks turismipiirkonnaks. Päris igale poole siiski veel ei saa – on endiselt piirkondi, kuhu turistid saavad vaid keerulisi bürokraatiakadalippe läbides või ei saa üldse.
 

Näiteks tuleb Tiibetisse minnes peab taotleda eriluba, juhukülaline võib riskida võimudele vahelejäämise ja trahvidega koos riigist väljasaatmisega.
 

Hiina muinasajast pärit pealinn Peking on üle 3000 aasta vana ja säilinud on ka väga vanu ehitisi linna algussajanditest: iidsete dünastiate losse ja terrakotakujukesi.
 

Hong Kong on 1. juulist 1997 ametlikult Hiina osa ja tema ametlikuks nimetuseks on Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond. Varem oli ta Briti asumaa.
 

Praegugi üsna iseseisvat elu nautiv piirkond jätkab majanduslikku õitsemist ja turitsidevoolgi pole katkenud või isegi mitte vähenenud sellesse ülitihedalt asustatud piirkonda.

1 092 ruutkilomeetril elab üle 7 miljoni elaniku, neist 95% on hiinlased.
 

Turisti jaoks on silmatorkavaim vaatamisväärsus Hong Kongi kesklinna "kilukarbisiluett" üle lahe. Õhtul kella kaheksa ajal pakutakse tasuta valgusetendust pilvelõhkujatel.
 

Hõimuvelled on äärmiselt lahked. Siiski maksab kõnetada kohalikku pigem saksa keeles, kuna inglise keele oskajaid on vähe. Aga vajadusel saab asjad aetud ka ühist võõrkeelt leidmata.