Kaido Einama
Arvutimaailm, mai 2007
Aina rohkem esitavad ettevõtted erinevaid IT-lahendusi kasutusele võttes küsimuse: aga kas ma asukohta jälgida saan? Ja saavad vastuseks: ikka saab, kui paar-kolm meetrit täpsusena on piisav.
Arvutimaailm võttis testimislauale seekord kolm Bluetooth-ühendusega GPS-moodulit, mis otsivad taevast navigatsioonisatelliitide signaalid, arvutavad nende järgi asukoha geograafilised koordinaadid ja edastavad üle lähiraadiovõrgu targemale seadmele – sülearvutile, mobiilile või pihuarvutile, kus saadud numbritega saab ette võtta suuri asju.
Näiteks jälgida sõidukite asukohti, kui tegemist on transpordifirmaga või anda igale müügi-inimesele tööpäeva jooksul kaasa, et välja selgitada nende tulemuslikkus.
Rääkimata spetsiifilistest lahendustest: näiteks kulleri jaoks päevateekonna arvutamisel, kinnisvaramaakleri jaoks kruntide, majade ja tööstushoonete asukoha määramisel või põllumehele põldude ning metsamehele metsade külastamise tiheduse määramisel.
Kõige tuntum lahendus GPS-moodulitega aga on kindlasti seotud turismiga – GPS pannakse auto armatuurlauale ja üle Bluetoothi edastab see koordinaadid navigatsioonitarkvaraga varustatud mobiilile või sülearvutile, mis juhatab häälkäsklustega õigesse kohta kohale.
Kolm tõrksat
Testiks oli hangitud meil kolm GPS-moodulit. Jakari Marine andis proovida Garmin Mobile 10 mooduli, millel oli kaasas ka tarkvara koos Euroopa kaartidega. Elioni Esindustest saime kaks GPSi: Altina GBT-709 ja TomTom Wireless GPS Receiver MK II. Nendel polnud kaarte kaasas.
Bluetooth pole alati Bluetooth, selgus nende GPSide arvuti või mobiiliga ühendamisel. Arvuti, millel oli vanem Bluetooth v 1.2, ei töötanud kõigi GPSidega. Telefonide sisseehitatud tarkvara aga eelistab kindlate tootjate mudeleid, nii näiteks Nokia E61-ga kaasasolnud navigeerimisprogramm tunnistas vaid Tomtomi. Seega võis juba kohe alguses ennustada, et lihtsalt ühenda-ja-sõida meetodil nende GPSidega hakkama ei saa.
Vaatamegi siis kõigepealt, kuidas erinevad tarkvarad GPSidega hakkama saavad.
Garmin oskab Tallinnas orienteeruda
Garmini GPS-moodul oli neist kolmest kõige kallim ja põhjus oli selge: karbis kaasas olnud DVD sisaldas põhjalikku navigeerimistarkvara nii telefonile, pihuarvutile kui sülearvutile. Lisaks olid DVD-l ka detailsed Euroopa kaardid olemas. Seega kui ettevõttel pole plaanis hakata ise GPSiga navigeerimise lahendust välja töötama või oma süsteemidega ühendama, on Garmini pakett n.ö võtmed kätte lahendus, mis pakub piisavalt asukohainfot nii hiljem töötlemiseks kui kohalejõudmiseks.
Alustuseks proovime Garmin Mobile XT installida Windows Mobile 5 for Smartphone operatsioonisüsteemiga telefoni. Probleeme ei esine, välja arvatud see, et tarkvara tahab kindlasti end mälukaardile paigutada, mitte telefoni enda mällu. 1 GB mälukaardile mahub ta kenasti ära.
Esialgu näitab mobiil Tallinna põhimaanteid ja sakilist rannajoont, kuid Eesti kaarti lukust vabastades ilmub kogu tänavate- ja parkidevõrk ning ka mõnesid huvipunkte saab kaardilt leida. Siiski paiknevad tarkvara arvates kõik lähimad muuseumid, restoranid ja firmad Helsingis, mitte Tallinnas. Menüüst leiab võimaluse laadida ka kasutaja enda huvipunkte.
Alustades välitesti autos mobiililt hääljuhtimist sisse lülitades, teatab eestikeelne naishääl: „punkt juurest kodu pööra paremale.” Selliseid otse inglise keelest tulnud grammatilisi konstruktsioone kohtab veelgi, see on ilmselt programmi loogikaga paika pandud, kuid väga ei sega. Kõik teated, kust on vaja ära pöörata ja kus vaja hoida ühele või teisele poole, on normaalse kiirusega sõites täiesti õigeaegsed.
Navteqi kaardid, mida Garmini tarkvara mobiilis kasutab, on üsna kena välimusega. Neid saab näidata kas otse „lagipähe” ülalt alla vaadates või autojuhi vaatenurgast, kolmemõõtmelisena ja perspektiiviga. Asukohti võib sisestada ka koordinaatidena, mitte ainult aadressidena.
Garmini tarkvara salvestab telefoni või arvutisse läbitud teekonna, seega sobib lahendus juhtudel, kui vaja päevateekonda ja peatusi jälgida – kinnisvaras, logistikas, liikuval müügitööl, ehitusobjektidel jne.
Garmini tarkvara suhtleb ka teiste telefonidega, kus on sama programm sees – nii saab näiteks üks kasutaja teisele saata üle mobiilivõrgu oma asukoha ja teine saab selle määrata sihtkohaks, kuhu arvutatakse kohalejõudmise teekond. Samas võib selle asukohainfo saata kuhugi kesksele dispetšerile, kellel on ülevaade kõigi GPSiga varustatud asjade või inimeste liikumisest.
Garmini tarkvara arvutisse installimine aga niisama lihtsalt ei käinud. Kolmandal katsel saab tarkvara siiski Windows XP all tööle, kuid Bluetooth ei sobi – Garmin kasutab Class II ehk kiiret sinihammast, sülearvutil on see aga vanem ja aeglasem, mis ei tunne GPS-moodulis ühtki vajalikku teenust ära.
Altina – vana kooli navigaator
Altina GPS oli minu jaoks täiesti tundmatu, väljanägemine on tal ka selline retro. Kuid see on esimene ja nagu hiljem selgub, ka ainus GPS, mis vanema Bluetoothiga sülearvutiga lõpuks suhelda soovib. Kuna oma tarkvara tal kaasas pole, tuleb otsida mõni muu programm, mis töötaks NMEA standardil asukohainfot edastava GPSiga. Selliseid programme on palju ja valituks osutub Suurbritannias toodetav lihtne GPSU, mis aitab luua oma navigeerimislahendusi. Näiteks saab selle programmiga ära kalibreerida oma kaardi, milleks võib olla suvaline elektroonilisel kujul kaardifail (pildina) ja sellel saab hakata näitama oma asukohta. Kõik töötab kenasti ja arvuti asub GPSist saabuvaid koordinaate asukohafaili salvestama. Lisaks põhjalaiusele ja idapikkusele salvestatakse ka ligikaudne kõrgus merepinnast. Kõrguse salvestamisega said hakkama kõik kolm GPSi.
Altina korpus on üsna vilets ja nagisev, lüliti käib raskelt ja sellega peab ettevaatlikult ümber käima, et korpust mitte ära ei lõhuks. Kolm valgusdioodi annavad märku aku olekust, Bluetooth-ühenduse seisust ja satelliidinähtavusest.
Proovime veel ühte tarkvara mobiilis – Rootsi päritolu Wayfinderit, mis 2006. aastal sai parima mobiilitarkvara auhinna. See ju ometi peab töötama kõigi GPSidega. Selgub, et töötabki – ära tuntakse kõik kolm GPSi ja oh häda – avaneb kallis andmesideühendus mobiilioperaatoriga. Selgub, et tarkvara otsib omale vajaminevad kaardid võrgust ja kulutab kasutaja kallist raha, kuid pakub alati värskemaid kaarte ükskõik millises maailma nurgas. Telia kaart, mis katab Baltikumi, lõpuks leitaksegi ja seal on päris palju teid peal. Wayfinder salvestab vargsi ka läbitud teekonda telefoni, selgub hiljem telefoni kataloogides sobrades.
Linnakaartidest on detailselt esitatud Tallinn ja Narva. Huvitav, kas viimane on olemas Kreenholmi rootslastest omanike pärast?
Internetiühendusest on nii palju kasu, et asukoha põhjal saab vaadata ilmateadet ning isegi ühistranspordi ajad leitakse kuidagi läbi Tallinna kodulehe üles.
Veel üks kaarditarkvara – Mobile Gmaps pakub MSNi ja Google´i kaarte üle Interneti, kuid väidab järjekindlalt, et selle telefoniga pole võimalik GPSe ühendada. Nii jääb ka see kaarditarkvara asukohamäärajatega koostööd tegemas proovimata.
Veekindel Tomtom suhtleb Nokiaga
Nüüd on kaks GPSi proovitud, üks neist sai tööle vaid mobiiliga, teine suhtles ka arvutiga. Tomtomi proovime koos teiste GPSidega veel Nokia E61i telefoniga, milles on ólemas lihtsamat sorti navigeerimistarkvara. Proovi mis pidi tahad, ühenduse tekitab see vaid Tomtomiga, teisi ära ei tunne. Kuid ka Nokiale saab Internetist laadida muid programme, mis on GPSide suhtes vähem pirtsakad, kuigi telefon on sama. Kõigepealt võtame ette GETracki, mis tunneb ära kõik kolm GPS-moodulit ja salvestab ka teekonda kas GPS-i andmeformaadis või otse Google Earthile sobiva KML-failina. Teine programm, mis samamoodi kõigi GPSidega sõbraks saab, on Euroopa firmade ühisprojekt GPS/J. Prooviversioonis on küll piiratud salvestatavate punktide arv, kuid ettekujutuse see tarkvara tööst ja täpsusest annab.
Sise- ja välitestid
Sisetestid on tehtud kivimajas toa sisemises nurgas ja akna all. Kuna kõik GPSid kasutavad tundlikku SirfSTAR III antenni, siis oli lootus, et mõned GPSid näitavad midagi ka tubastes tingimustes. Alustame aga sisselülitamistestist.
Sisselülitamistesti eel on kõik GPSid viidud võrdsesse seisu ehk nad on korra juba oma asukoha üles leidnud. Nii toimub satelliitide otsimine kiiremini ja võrdsetes tingimustes. Lülitame GPSid sisse aknast eemal seina ääres, ootame 10 minutit, siis liigume akna poole. 1m aknast ootame jälle 10 minutit. Mõõdame nii kolm korda järjest, kirja läheb keskmine aeg.
Välitestil lülitame GPSid sisse auto armatuurlaual avatud taevaga parklas. Peale kümneminutilist ootamist alustame sõitu. Pärast Google Earthi ja Regio CD Atlase kaardi pealt GPSidest salvestatud teekonnapunkte vaadates saab juba hinnata, kui stabiilselt GPS-moodulid käitusid ja kui täpselt püsisid tee peal.
Kolmandaks mõõdame veel ka Bluetoothi levi: kui kaugelt moodul suudab veel koordinaate arvutile või telefonile edastada. Ning siis asume neid mooduleid tulemuste järgi hindama.
Tänavatest: kurvis ujuv ja sirgel püsiv
Tänavatest toimus Lasnamäel paneelmajade vahel, kus on veidi raskem sateliitide signaale püüda. Kuid SirfSTAR III antenniga mudeleid see suurt ei seganud – kõik püsisid üsna korralikult tee peal. Kurvides läks aga asi huvitavamaks. GPSidest salvestas koordinaate Nokia telefon GETrackiga ja sülearvuti GPSU-ga.
Garmini GPS-moodul jälgis täpselt lausa paremat teeserva. Altina hoidis veidi teepeenrale ja Tomtom jäi nende kahe vahele. Kurvis aga Garmin ujus mõne sekundi otse edasi, teised pöörasid kähku ära. Kuid kohe oli Garmin jälle kõige täpsemalt tagasi paremal teepoolel, sel ajal kui teised veidi kõnniteedele oma salvestatud teekondades kaldusid.
Kõigil GPSidel olid oma puudused ja oma eelised, kuid kokkuvõttes võib öelda neid nädala jagu kasutanuna, et kõige usaldusväärsem näis Garmini Bluetooth-moodul. Samas polnud ka teised kuigi kehvemad, said koordinaatide määramisega suhteliselt hästi hakkama ja antennid olid ju kõigil samad.
Vastupidavust vajavateks ülesanneteks on parim muidugi Tomtom oma veekindla korpusega, täpsust ja ilu hindavale kasutajale sobib Garmin. Kes aga tahab, et tema GPS töötaks nii uute kui vanade arvutitega, sellele sobib Altina, mis suhtleb kõige suurema hulga seadmetega.
Kuid GPS-moodul on siiski vaid üks osa navigeerimislahendusest, ilmselt ka kõige odavam osa. Kui koordinaadid on moodulist kätte saadud, tuleb nendega midagi peale hakata. Tarkvaralahendus, mis asukohainfo ärieeliseks muudab, on siin mitmeid kordi olulisem ja kindlasti ka mitmeid kordi kallim.
Tomtom Wireless GPS Receiver MK II
Sobib hästi näiteks mobiiltelefonidega kasutamiseks, eriti hea klapp on Nokiaga. Erinevalt Altinast ja Garminist on Tomtom veekindla korpusega. Vanema Bluetoothiga arvutite külge Tomtom ei ühendu, vajalik on Class II ühendus. Ei saa teda USB pesast laadida erinevalt ülejäänud kahest, aku on ka kehvavõitu. Tomtomi saab osta kas ilma tarkvarata või navigaatorikomplektiga, kus olemas Tallinna navigeerimiskaart ja muidugi ka kogu Euroopa teed. Tomtom Navigator 5 tarkvara aga on üsna kallis – 4590 krooni koos Bluetooth-mooduliga.
Kuigi GPS-moodul on kaetud mõnusalt pehme libisemisvastase kihiga, on see väga tundlik kriimustustele.
Altina GBT-709
Korpuse disain sellel GPSil on vanamoeline. Ka kipub ta kiiresti lagunema, kuna lüliti käib raskelt. Sisu aga on see-eest sobiv ühendamiseks nii uuemate kui vanemate arvutite-telefonidega. Ühendub praktiliselt iga seadmega. USB-st saab laadida, kuid Windowsiga arvuti taha ühendades peab arvuti seda vigaseks seadmeks, mis tuleb eemaldada. Aku pole Altinal nii võimas kui Tomtomil, kuid kestab siiski mõned tunnid kauem.
Ainsana on Altinal välisantenni pistik, seega sobib ta suurema täpsusega lahenduste jaoks. Altina on kolmest GPSist kõige odavam, sobides paremini suurtesse projektidesse, kus vaja palju GPS-mooduleid. Aku on lihtsalt vahetatav.
Garmin Mobile 10x
Garmini suurim tugevus on kaasasolev tarkvara. „Ega me neid eraldi müügi eriti,” öeldi maaletooja juurest. Koos mobiilitarkvaraga saab kaasa Euroopa kaardid ja navigatsioonitarkvara, mis juhendab Eesti keeles häälega kohale. 3500 krooni eest teeb ta ära navigeerimistöö sama täpselt ja hästi, nagu ligi 10 000 kroonised autonavigeerijad. Vaja on vaid omada mõnda nutitelefoni, kuhu programm installida.
Garmin on kõige pisem moodul ja vahetatava, kauakestva akuga. Pikk kolmepäevane nädalavahetus kõik päevad sees olles polnud probleemiks. Püsib koordinaatidega hästi teel, kuid järskudes kurvides reageerib hilja. Laadida ja tarkvara uuendada saab USB-pistikust. Ei tööta vanema Bluetoothiga ning veekindel pole samuti.
