Internetilingid:
Reisijututuba, juuni 2001
Juuni, ööd on siin valged. Samas aga koguneb grupp inimesi Tallinna tselluloosikombinaadi tontlikku kangialusesse, et selle valguse kääst minema pääseda. Tselluloosikombinaadi keerdtrepist pääseb uude tsooni -- megatsooni. Megazone on mäng, kus arvutimäng tuuakse päris ellu ja kõmmutatakse hämaras ruumis üksteist kõrgtehnoloogiliste relvadega. Kõigepealt hoiatatakse: joosta ei tohi, liiga lähedalt tulistada ei tohi, riiete lõhkumine on omal kulul, varustuse lõhkumise eest tuleb aga loobuda suuremast summast rahast. Eesruumis on neoonvalguses vestid-relvad nagisse aetud. Igaüks saab nimelise vesti. raadiovõrku ühendatud sõdalasi jälgib kompuuter just nende nimede kaudu.
Relvad pistetakse pihku ja hoiatatakse: need tulistavad vaid siis, kui kahe käega kinni hoiad.
Mänge, mida kompuuter oskab arvestada, on kümneid. me võtame lihtsama: vastase kõmmutamine ja tema baasi õhkulaskmine. baasi õhkulaskja saab hoobilt 2000 punkti. vastase tabamise eest saab ka punkte, aga vähem. Mäng algabki ekslemisega labürindis: kes otsib algatuseks oma baasi, mida vaenlase eest kaitsta, kes jälle vaenlase baasi, et kohe alguses surakas laseriga selle pihta ära anda.
Ruum läheb higiseks. 20 minutit mängu on tõsine jõutreening, hoiatas mängujuht enne. Juba esimestel minutitel on see tunda. Tumedate seinte vahel hiilivad kahte värvi vestid, laser sihtimas nurgataguseid. Mõnes nurgas sihib neid vastu automaat-snaiper või varitseb maamiin. 20 minuti pärast on mäng läbi. Arvuti trükib välja tulemused: tabamused õlga, rinda, relva pihta, selga, miini pihta, baasi pihta jne.
KOMMENTAARID
Rait: Esimene ruum. Cybertunnel algab. Veidratel alustel vilkuvad monstrumid osutuvad meie varustuseks. Igal rakmel oma nimi. Minust saab Shadowman. Häälestan ennast vaikselt hiilima. Pärast lühiajalist juhendamist laetakse raadio teel programm seadmetesse ja siseneme lahingusaali. Püstolil süttib valmisolekut näitav tuluke ja rinnapeal hakkab meheääl midagi inisema.. Algab sebimine. Iga järgnev minuti kerib erutust üles. Vastaste laserkiired lülivad sind aegajalt mängust välja. Luurad ja järgmisena pressib jõetult oma väljalülitunud relva päästikut üks pihta saanud vaenlane endal rind haavatasaamist tähistavalt punaselt põlev. 20 minutilise lahingu järel on juba selge, mida järgmine kord teha tahaks ja heameelega teeks veel ühe 20 minutilise lahingu eelmisele otsa.
Kaits: Päris lahe oli. Lahinguväljal oldud aeg sai väga ruttu otsa. Kui ikka aktiivselt vaenlast otsida või vaenlaste eest ära põigelda, siis võtab päris võhmale. Higi sain päris korralikult lahti. Kohapeal ja hiljem lahingukaaslastega vesteldes selgus, et arenguruumi on seal küllaga ja saab rakendada peaaegu kõiki lisasid, milleni võib fantaasia küündida. Kahju ainult, et siia on imporditud miski modifikatsioon ja 100% ei tea sellest edasimüüjadki. Natuke effekte ja aeg-ajalt liigutatavad seinad oleksid abiks. Ehh, sai nüüd kritiseeritud. Tegelikult oli tore ja on veidi kahju ka, et pole uuesti seal käinud ja proovinud teistmoodi mängida.
Indrek: Kuigi olin varem Õismäe megatsoonis käinud, oli vahepeal siiski palju vett merre voolanud, nii et jõudsin ära unustada selle koha nn riietuse etiketi. Nagu teada, kasutatakse megatsoonis sinist luminestsentsvalgust, mis tähendab, et kõik vähegi heledamad riietusesemed (sh kingapaelad, valge pesu jms) hakkavad muidu pimedas ruumis silmatorkavalt helendama. Kuna minule see enne Sossi klubi tagusesse uude tsooni minnes meelde ei tulnud, siis särasin kogu mängu oma heledates rõivastes nagu jõulupuu... Sõjamängu alguses anti mõlemale meie võistkonnale juhtnöörid, mida tuleb mängusõja edukaks lõpule viimiseks tähele panna. Suurimaks punktitoojaks osutus vastase staabi mahavõtmine. Kahjuks ei saanud ma vaenlase staabi asukohast piisavalt täpselt aru. Mõne mänguminuti järel märkasin klassivennast "vaenlast" saali ühes nurgas varjumas ning ümberkaudu luuravaid meie võistkonna liikmeid maha nottimas. Selge, kaitseb oma staapi, mõtlesin ma ja asusin temale lähemale hiilima. Hea laskepositsiooni tõttu sai klassivend mulle tihedamini pihta kui mina temale, mis ei takistanud mul teda ja vaenlase staapi ründamast. Alles mängu järel selgus, et tegelikult oli ta hiilinud hoopis meie staapi, mida mina pidasin tema sealviibimise tõttu vaenlaste omaks ja laserkiirega muudkui maha võtta üritasin...
