Kotkapilgule avaneb kõrgusest silmipimestav vaade all laiuvatele väljadele. Ümberringi on raba, üksikud puudega saarekesed sellest esile tõusmas, kauguses metsaviirg. Loodus on vaikne ja talviselt kaunis, pilvepiirilt pudeneb üksikuid lumehelbeid. Natuke eemal vaatekohast on püstkoda ja lõkkekoht, edasi vaevumärgatav jalgrada soole suundumas.
Selline pilt paistab igale matkajale, kes talvisel ajal ronib Rüütli raba serval vaatetorni tippu. Ida-Virumaal, Iisakust veidi Tartu poole asuva raba leiab Kotka matkaraja teeviitade järgi. Riigimetsa Majandamise Keskuse initsiatiivil on korrastatud rappa viivad teed, ehitatud matkarajad ning laudteed, püstitatud lõkkeplatsid ja väiksemad ehitised. Matkaraja enda kogupikkus on ca. 6 km; sellest 1,5 km rabamaastikul, enamus aga metsade ja vallseljakute rüpes lõpp-punktiga Iisakul.
Ei maksa lasta end heidutada mõnest kilomeetrist, mis vaja läbida enne maanteelt matkarajale jõudmist. Jalutuskäik või autosõit piki liivase vallseljaku harjal looklevat teekest tekitab mõnusa tunde mägedes liikumisest.
Püstkoja juurde jõudes, tasub teha väike puhkepeatus. Ainult piknikule tulijatele on see parim koht oma varustuse lahtipakkimiseks ning lõkkekese üles tegemiseks. Sealt leiab katusealuse koos lauaga, lõkkematerjali, kaevu, kuivkäimla ning loomulikult püstkoja enda.
Mõnus eine hangede keskel koos kuuma joogilonksuga annab energiat edasiliikumiseks.
Seiklejatel, kel tõsine soov jääda ka ööseks rabasse, soovitaks piki matkaraja laudteed edasi liikuda. Korduvalt vandalismiaktide käes kannatanud püstkoda ei pea lihtsalt enam piisavalt tuult ja lumeräitsakaid kinni, mistõttu seal ööbimine võrdub lageda taeva all magamisega. Ent "talvitujatele" on matkarajal samuti mõeldud - laudteed mööda neljandale saarele on püstitatud rohkem sobiv varjualune.
Teele jäävad mitmed soosaared, võrratud puuskulptuurid nende tipul, istumiskohad. Viimaks jõuate saarele, millele püstitatud pisike onn. Samas on ka lõkkeplats. Esmapilgul tundub ehitis küll väike ja armetu, ent tegelikult kaitseb pooleldi maasse kaevatud varjualune hästi loodusjõudude eest. Kohti on seal 3-4 inimesele kõrvuti magamiseks.
Nendele, kel ilmastikukindel telk olemas, pole onnis ööbimine oluline, teistel soovitaks aga võtta kaasa väiksemat mõõtu presendi või koormakatte ukseava katmiseks. Öösel onni sisse tuiskav lumi võib vastasel juhul hommikuse ärkamise muuta ebameeldivalt niiskeks.
Kui ööbimiseks pesa sisse seatud, siis tuleb mõelda ka kõhutäite peale. Lõkke süütamiseks sobivat kraami leiab küllaldaselt saare teisest otsast - kindlasti soovitaks kasutada kuivanud puid ja oksarisu ning mitte minna eluspuude kallale.
Kaugel pole ka soolaugas, kust toidu ning joomise tarbeks vett saab ammutada. Seda neile, kes ei ole vaevunud oma vett kaasa vedama. Laukajärveni viib samuti laudtee, mis vaja sadanud lume alt üles leida.
Toimetused ja söömine lõpetatud, on mõnus viimaks end lõkke äärde istuma seada, kuum hõõgveinikruus näpu vahel. Ja heietada jahimehelugusid ning tondijuttusid. Kes vaevub siis veidi lõkkest eemale minema, laudteed mööda soosaarest kaugemale, näeb tagasi vaadates salapärast tulevalgust puutüvedel värelemas ning kummalist häälepodinat läbi lumesaju kõlamas.
Uni soojades magamiskottides on siis kerge tulema, hoolimata seina taga möllavast tuulest ning lumetormist raba peal.
Hommikune ärkamine on loomulikult mõnevõrra vastumeelne - eriti arvestades selga pandavate riiete temperatuuri. Paar soojendavat jooksuringi ümber onni, mõned kirvega pilbasteks lõhutud puupakud ja väljapuhanud tunne loovad aga ruttu hea tuju.
Kindlasti kulub kohe ära lõkke üles tegemine ja kohvivee tulele panemine. Kui seest soojaks saadud, siis on mõnusam hommikused toimetused korda ajada.
Plaanides hommikul edasi liikumist, peaks asuma varakult asju pakkima. Tagasiteeks on mõttekas valida teine laudtee -mõlemad jõuavad otsaga püstkoja juurde tagasi. Enne rabast äraminekut tasub läbi põigata ka Rahapaja juurest, mis jääb vaatetorni lähistele. Kel õnne, võib samast mõne mündigi teele kaasa leida.
Lähemalt seiklustest ja põnevatest ettevõtmistest: http://www.ida-viru.ee/seiklus
