Linke:
Avaldatud Tulus, detsember 1999
Raivo Raam
Millises Euroopa pealinnas võib restoranis saada prae ja klaasikese veini 25 krooni eest? Vastus - Budapestis.
Olgem ausad - me loodame tänini, et just Eesti on Euroopa Liidu lemmikkandidaat. Tegelikult öeldi hiljuti välja, et selleks on hoopis Ungari. Ja selles pole midagi imelikku, sest just Ungari (kui Juguslaavia välja jätta) alustas sotsialismileeris esimesena reaalselt turumajandusele üleminekut oma 1970ndatel alguse saanud reformidega. Kui veel lisada Ungari ajalooline roll võimsa keisririigi koostisosana, ungarlaste pragmaatiline ja suhteliselt kompleksivaba suhtumine materiaalsesse maailma ning turu suurus, siis polegi mõtet imestada, et näiteks Harenberg Länderlexikon pühendab sellele riigile tervelt 5 lehekülge (samapalju kui näiteks Austraaliale, Hispaaniale või Hollandile), samal ajal kui Eesti, Soome ja Sloveenia kohta käiv oluline info mahub ära kolmele ning Küprosele pühendatu vaid kahele leheküljele...
Hinnaparadiis
Ungarisse saabudes torkab Eestiga võrreldes kõigepealt silma eramajade paljusus ja hea seisukord, paralleelselt luksusautode vähesusega. Viimaseid asendavad sageli Skodade vanemad mudelid või isegi Saksa DV Trabandid, mis meie teedele praktilselt pole kunagi jõudnud. Teed ise pole küll Saksa kiirmagistraalidega võrreldavad, kuid kannatavad võrrelda näiteks Tallinn-Tartu maantee esimese 10 kilomeetriga. Teede märgistuse, liiklusohutuse ja liikluskultuuri osas, eriti senist kogemust arvestades, Eesti vaevalt et lähema paarikümne aasta jooksul Ungarile järele jõuab.
Enamike kaupade hinnatase on Eestiga võrreldav, mõnikord isegi odavam. Vaid bensiin on tsipa kallim. Seevastu on paljude kaupade, eriti aga teenuste tase kõrgem kui Eestis, sest ungarlasel pole teenindussfääris töötamise suhtes komplekse. Võrreldes EL-i pürgivate poolakate ja tsehhidega petavad ungarlased oma kliente vähem ning jätavad üldse vähemsotsialistliku mulje. Tegelikult tunnetas reaturist ennast juba 80-ndate lõpul Ungaris nagu vaesemas Euroopa riigis. Kui Eestit üldse annab Ungarile milleski eeskujuks tuua, siis võibolla rahvusvaluuta stabiilse kursiga. Kuid seegi on näiline efekt, sest tarbija seisukohalt on näiteks veinipudeli või restoraniprae reaalhind Eestis viimase 4-5 aastaga kahekordistunud, Ungaris aga samaks jäänud.
Ungari teeninduskultuuri kasuks räägib seegi, et viimastel aastatel on riiki stabiilselt üle 20 miljonit turisti aastas külastanud. Ja mitte kõik neist pole kultuurihuvilised olnud. Näiteks uhkeldavad Austria töötud siiani sellega, et saavad kuu aja töötu abiraha eest 2-3 kuud rahulikult Balatoni järve ääres puhata. Muidugi ei saa austerlasi Tallinnat külastavate Soome pensionäride või asotsiaalidega võrrelda - alkoholism pole neile probleemiks.
Sveitslased võtavad aga ette nädalalõpureise Ungarisse, et siin oma hambaid ravida. Koos sõidukuludega tuleb ikkagi ligi poole odavam just madjarite maal dentisti külastada, tase aga ei saa sveitslase kui nõudlikuima eurooplase jaoks liiga madal olla...
Budapest - vaieldamatu metropol
Kui Praha mõjub eestlasele sageli koduselt, siis Budapest oma toretsevate Doonau kaldapealsetega võib esialgu isegi võõristust tekitada. Eurooplaste meelest on aga Budapest ühena vähestest idabloki linnadest tõeline metropol, kus leiab tegevust nii kunsti- ja kultuurihuviline kui ka tavaline nädalalõputurist. Esimesi köidavad arvukad muuseumid alates Rahvusgaleriist ja Ajaloomuuseumist ning lõpetades näiteks Ferenc Liszti või Juudi Muuseumiga. Neile lisandub ca 30 galeriid ja näitusesaali. Ooperiteatrisse on piletid sageli välja müüdud sõltumata aastaajast.
Lihtsama lõõgastusvormi eelistajad võivad terveteks õhtuteks kaduda loendamatutesse restoranidesse, baaridesse või klubidesse. Kuigi stripriisibaaride ustel kasseerivad sissepääsumaksu kapp-mehed, pole ööelu tervikuna Budapestis nii ohtlik kui Tallinnas. Samuti pole sexturism kuhugi haisvatesse aguliurgastesse ära peidetud. Nn massaazisalongid asuvad Pesti poole esinduslikemas hoonetes ja teatud tänavalõikudel tulevad prostituudid ise ennast julgelt pakkuma. Hinnad osutuvad jällegi Euroopa soodsaimaiks - võtab lausa nõutuks, kui su poole pöördutakse ettepanekuga, mis tõlget ei vaja: "Ein bisschen Sex? Privat - sehr gut! Nur 20 D-Mark. Keine Maffia." (Veidike seksi? Individuaalselt - väga hea! Ainult 20 DEM-i. Ei mingit maffiat.).
Budapestis tasuks iga ilmaga ka väikene jalutuskäik teha. Miinimummarsruut võiks sisaldada Buda vaiksetelt uulitsatelt üle Gellerti mäe ja mõne Doonau silla Pesti poolele jõudmist ning Doonau kaldal asuva kauni parlamendihoone imetlemist. Soojal aastaajal tasub külastada kas siis Margiti saare või Varosligeti pargi puhkerajoone.
Maale veini jooma
Pealinnast välja tasub eelkõige sõita perioodil aprillist oktoobrini, kui meie mõistes on piisavalt ilus ja soe. Olgu siis külastusobjektiks väiksemad linnad (Sopron, Györ, Pecs, Eger jt) või Balatoni ümbruskond. Eestist bussireiside korraldajad teevad Ungaris ringsõidu aga isegi südatalvel, külastades erinevaid veinikeldreid ja puhkekomplekse (näit kuumaveeallikad Hevizes).
Ungari toodab pea samapalju veini kui Bulgaaria, Kreeka või Tsiili. Suurem osa tarbitakse kohapeal, kuid tuntav osa läheb ka ekspordiks. Sotsialismiajastu kuldaeg, kus kõik toodetu läks Nõukogude Liitu ja teistesse sotsmaadesse kaubaks, on ilmselt jäädavalt möödas. Kahju, et sellega sai mööda ka periood, kus Eestisse imporditi eranditult kontrollitud kvaliteediga jooki. Nüüd võib eestlane parimatele Ungari veinidele pihta saada kas siis Saksamaa kaubamajades või väikestes veinikeldrites Ungaris eneses. Ungarit loetakse eelkõige valget veini tootvaks riigiks, millest kuulsaim on loomulikult tokaji oma variatsioonides. Punastest veinidest tõstavad ungarlased ise esile Villany piirkonnas toodetut, kuigi eestlastele tuntuimaks tuleb Egerist pärit "pulliverd" pidada...
Aastatuhandevahetuseks sööma
Veini juurde kuulub aga ka söök ning siin on ungarlastel samuti üks isikupärasemaid Ida-Euroopa rahvuskööke välja käia. Teate te Tallinnas või mujal Eestis mõnda poola, rumeenia või tsehhi rahvusrestorani? Ungari omi leiab aga mitmeid. Kel veel selge pole, et guljassi all ei mõisteta mitte jahukastet, kuhu paar vintsket loomalihatükki on ära peidetud, võiks algatuseks esimeses Ungari restoranis menüü suppide koha pealt lahti lüüa. Põhiroogi valmistavad ungarlased nii sea-, looma- kui linnulihast. Aastalõpu traditsiooniliseks ürituseks on seatapp 29.detsembril - see garanteerib värske kraamiga lookas lauad kuni uue aasta esimeste päevadeni. Eestlasi võib üllatada seegi, et madjarid valmistavad värskelt tapetud seast meile nii kodust sülti ja hapukapsa-sealiha praadi toroskaposzta. Külmal aastaajal sobib siia juurde hästi ka klõmakas ungaripärast puuviljaviina palinkat.
Vana aasta saadetakse ära tänavatel spetsiaalseid papp-pasunaid puhudes, mille helid nõrgemanärvilistele just kõrvamööda pole. Uue aasta esimestel tundidel jätkatakse aga söömaorgiat. Neil, kel veel aastatuhandevahetusplaanid tegemata, tasuks julgelt fantaseerida, kas äkki mõni Doonau sild või kaldapealne pole see õige paik milleeniumi ärasaatmiseks...
