Visioon, 20. juuni 2003 Kattri Ezzoubi
Tegelikult on Maroko ja Eesti üsna ühtemoodi riigid. Mõlemad on täiesti sõltumatud – see tähendab, et maailmas ei sõltu ei Eestist ega Marokost mitte midagi. Ometi peavad mõlema riigi kodanikud ( ja vahel vist ka valitsused) end maailmapoliitikas tõsisteks tegijateks.
Mõlemal riigil on piiritülid – Eestil Venemaaga, Marokol Alþeeriaga. Mõlemal pool on parlamendis umbes sama protsent naisi, valitsuses on aga Marokos naisi rohkem ( 3) kui Eestis ( 1).
Elatustasegi on enam-vähem sama – Eestis elektroonika odav ja toit kallis, Marokos vastupidi, kommunaalteenuste hind on peaaegu ühesugune. Sarnane on ka mentaliteet – nii Maroko kui Eesti on eduühiskonnad, kus inimesed püüavad isegi lähimate sõprade ees iga hinna eest teeselda edukust ning pigem panevad nööri kaela, kui tunnistavad läbikukkumist. Feminism teeb tormilist võidukäiku, sest kõik mu Maroko sõbrannad arvavad, et normaalne naine teeb karjääri ja mitte kodus süüa ning mõistavad mind tõsiselt hukka, kui tunnistan avalikult, et minu abikaasa on mulle karjäärist tähtsam.
Marokos on Aafrika suurim internetipunkt ( Casablancas), Aafrika suurim tadþininõu (Safis) ja valitsus poeb ohjeldamatult ameeriklaste ees. Kui kaks marokolast välismaal kokku saavad, kiruvad nad kõigepealt kuningat ja valitsust ning alles siis uurivad, kas neil on ka ühiseid tuttavaid. Endise kuninga ( Hassan II 1961-1999) ajal valitsust kiruda ei tohtinud, õieti ei tohtinud siis üldse mitte midagi.
Kuningas kartis nii kohutavalt vandenõusid ( tal oli selleks ka põhjust) ja ekstremiste, et lubas moðeede uksi avada ainult palveaegadel (normaalsel juhul peaks moðee olema kogu aeg avatud), kartes, et moðeedes hakkavad kogunema igasugused äärmuslased ( kuigi moðee on küll viimane koht, kus nad kogunevad). Praegune kuningas Muhammad VI on eelmise poeg. Ta on noor ( saab tänavu 40-aastaseks), sportlik ( armastab igasugust veesporti) ja edumeelne ( abiellus eelmisel aastal arvutispetsialistiga). Olukorrast riigis ta eriti ei huvitu – talle meeldib rohkem välismaal reisida. Omal maal polegi ta eriti palju ringi käinud – 23-st kuningapaleest on ta külastanud vaid 5! Kuid tavakodanikku see ei puuduta – meie tõuseme ikka igal hommikul üles ja läheme tööle, õhtul aga vaatame telekast Mehhiko seriaale ja “Melrose Place´i”.
Seda kõike ei kirjuta ma mitte iroonia, vaid uhkusega – igal maal on oma kohalik koloriit ja Maroko oma on just selline. Normaalsel lugejal ei tohiks niisugune sissejuhatus aga ometigi ära võtta soovi Marokosse reisida, sest turist ju seda kõike ei näe.
Mida näeb turist?
Umbes 2000 km Atlandi ookeani rannikut, mille kaldal on punane liiv. Kogu Aafrikas on maa punane. ( Nimetus “must manner” pole sugugi täpne, sest elanikkond pole paljudes kohtades mustanahaline, kuid maapind on punane igal pool).
Hennatätoveeringuid naiste kätel ja jalgadel, mis on küll väga pilkupüüdvad, kuid mille tegemiseks turistil pole kannatust ( et pildid püsiksid kuu aega, kestab joonistamine tund aega, siis tuleb käte ja jalgade ümber mähkida riie ja kogu kupatust öö läbi peal hoida! Hommikul järgneb veel rida protseduure – ilu nõuab ohvreid).
Kirevaid dþellabasid ( kleidid), mida turistid õhinal ostavad kümnekordse hinnaga ja pärast jätavad kodus kappi seisma! Ja miks see kõik nii on – sest turistid käivad reeglina ainult selles vastikus Agadiris, kus polegi suurt muud midagi peale turistide ja hotellide ja elu on metsikult kallis.
Maa sool
Unustage Agadir! Unustage müüt, et Maroko on Araabiamaa! Maroko araabiakeelne nimetus “Maghrib” tähendab “läänekaar”. Araabia Kalifaadi maadest oli Maroko kõige läänepoolsem ning eraldus Kalifaadist kõige esimesena.
Maroko on berberite maa, on seda alati olnud ja ka jääb selleks. Berberid pole rahvus, see on samasugune üldnimetus nagu “eurooplased”. On olemas gnauad, teknad, rguibad ja veel palju teisi rahvusi, kellel kõigil eri keeled ja kombed. Araablastega berberid läbi ei saa, paljud neist keelduvad demonstratiivselt rääkimast araabia keelt. Berbereid on kogu ajaloo jooksul vallutanud igasugu võõrad – araablased, portugallased, prantslased. Nii ongi nad nüüdseks enam-vähem omaette klannidesse tagasi tõmbunud, ei sega teisi ja ei lase teistel sekkuda oma asjadesse. Nende inimõigusi ei rikuta, nad pole rõhutud – nad lihtsalt on omaette. Berberid oskavad igasugu häid armunõidusi ja kurja silmaga kaetamist.
Maroko rahvariided on berberite riided, muusika on berberite muusika. Maroko ( ja kogu Põhja-Aafrika) traditsiooniline arhitektuur on berberite arhitektuur – tugev, kindel, praktiline, “kahe jalaga maas”, nagu berberid isegi. Berberid on elujõuline rahvas, nagu kõik tsivilisatsioonid, kes veedavad lõviosa oma ajast lageda taeva all. Saharas liivatormidega võideldes pole aega rafineeritud poeesiaks ja lauakommeteks!
Umbes 1300 aastat tagasi sisse toodud araablaste linnatsivilisatsioonist pole suurem osa berbereid end õnneks veel mõjutada lasknud. Nemad ongi Maroko “maa sool” ( “maa liiv” oleks küll õigem!). Ärge lahkuge Marokost külastamata berberite külasid! Kui te pole näinud berberite pidusid, pole te näinud mitte midagi!
Maa toidulaud
Igal pool, kuhu ma lähen, küsitakse minu käest Maroko toiduretsepte. Arvatakse, et Maroko toidulaud on väga eksootiline. Kuid eksootika ja rafineeritus – need kuuluvad Idamaadesse. Aafrikas on kõik lihtne ( välja arvatud bürokraatia...!). Peened road on turistide restoranides, igapäevaelus pole tööinimesel aega nendega jännata.
Maroko on peamine põllumajandustoodete eksportija Euroopa Liitu, puu-ja juurviljad kasvavad aasta läbi. Eurotomatid ja –porgandid tulevad tegelikult Marokost. ( Ja “Yves Rocher” kasvatab siin roose oma parfüümide jaoks!). Marokos on maailma suurimad sardiinide püügikohad, kui on olemas Banaanivabariike, siis Maroko on kindlasti Sardiinikuningriik ( nende püügivete pärast Hispaania meiega sõdibki!).
Värskeid sardiine saab turult iga päev, kilo hind on 6-12 EEK ( hind sõltub püügitingimustest, st tormise päevaga on kallim), ning neid on võimalik valmistada vähemalt 7 viisil. Igapäevane toit on tegelikult ühepajatoit kana-või lambalihaga. Päris ilma retseptita ei tahaks aga lugupeetud lugejat jätta – tehke toidu kõrvale
Maroko salat:
- 1-2 tomatit
- 1 punane sibul ( mõlemad hakkida)
- sool
- pipar
- kammuun või mõni muu hapuka maitsega maitseaine ( näiteks sumak)
- õli
Sellest salatist tuleb tervis ja huvi külastada päritolumaad!
