Punase Kivi Kanjon
Aegade jooksul, kui raudoksiid ja kaltsiumkarbonaat filtreerusid liiva sisse, tsementeerus liiv kiviks, milles vahelduvad sageli eredad värvid punasest valgeni. Liivakivist on erosioon moodustanud Punase Kivi Oru
rahvuspargi keskosa pea püstloodse seljakuna, mis on üle 20 km pikk ja 900 m kõrge. Seljakusse lõikuvad mitmed sügavad
kanjonorud. Lumesulaveed ja vihmavoolud on uuristanud pragusid rabedatesse kaljudesse. Kevad ja ajutised allikad kehutavad lopsakat taimekasvu suhteliselt jahedates varjurikastes paikades. Kontrastina kõrbepõranda kuivusele kasvab kaktusi ning ürtidele lisaks mände = ja manzaniitapõõsaid.
Maastikusõit läbi rahvuspargi, mis on avatud vaid päevase valguse ajal, pakub loendamatuid peatuskohti ja nauditavaid vaateid Red Rocki mägedele.
Suurte tugipiilaritega kanjonil on järske nõlvu, sageli kukkumas püstloodselt sadu meetreid, kitsaid piiridesse surutud põhju peidetud tumedaisse varjudesse. Kanjoni seinad on mitmes paigas tapetseeritud maruunpunaste ja tumekollaste kontrasttoonidega. Aeg, tuul ja vihm on jätnud oma märgid liivakivi monoliitidele. Viljatud
kuplid, hiigelilluminaatorid, kaarjad mesipuud ja isegi looduslik sild kummardavad jumalikke tippe.Tumedad jutid triibutavad kaljunõlvu, kui vihmavood valguvad välja pragudest, luues loendamatuid mustjaspruune vööte. Mõned neist sukelduvad enne sihtpunkti jõudmist sadu
meetreid allapoole. Samblike roheline ja oranz lisavad värvirohkust.
Längus hommikukiired intensiivistavad selle kunstniku paletti. Kaugemal põhjas juhatab saehambuline ja kare tumehall kalju La Madre mägedest sisse varvirohke liivakivide formatsiooni Punased Kaljud on nii vaatemänguline paik, et seda on kasutatud
taustana paljudele Hollywoodi filmidele. Maastik köidab külastajat, kes pürgib näha kaugemale kui Nevada kasiinode mänguautomaadid.
Sageli arvavad inimesed, et kõrb on elutu, viljatu tühermaa. Ent juba tuhandeid aastaid on taimed ja loomad siin elanud, kohanenud raskete tingimustega ja saavutanud seeläbi täiuslikkuse.
Kohastumised ongi need, mis elu rikkaks ja huvitavaks muudavad. Samuti inimene, õppides ja täiustudes, on jäänud püsima ses äärmises kuivuses ja kuumuses.
*Nagu susteemi individuaalne osa, eri elemendid,mis linnulennuliselt
R.R.-st peamised --- ta kivi *formatsioonid,vegetatsioon, loodus— sama tahtis on ka ta mittenähtav ajalugu.Ei saa oelda, et *see oleks päris
ebaharilik voi unikaalne ses paigas. Kuid elementide kombinatsioon läbi
R.R.-i *annab talle vaga erilise vaartuse ja toob ala rahvusvaheliselt
tuntuks ja uurituks.
Muistsest merevoodist kuivaks korbeks .
Enam kui 600 milj. aastat lamas praegune Las Vegase ümbruse ala sooja madala merevee all, milles vohas rikkalik elustik. Mereloomade surres ja põhja settides moodustasid nende kehadest pärinev kaltsium ja karbonaatsed mineraalid mereveest paksu settelasundi, mis tänapäevalgi
on alles lubjakivides ja dolomiitides.
Sellel Paleozoikumi perioodil formeerus loendamatuid lubjakivikihte. Iga kiht moodustus erinevates keskkonnatingimustes ja tänu sellele
eristuvad nad üksteisest. Neis varieerub paksus ja keemiline koostis.
Näiteks sultan lubjakivi, mis on peamine kaljusid moodustav lasund, on üle 900 meetri paks. Viimane on nähtav La Madre mägede ühes silmatorkavamas osas nn. Kilpkonna Peas. Pikitud rohkete fossiilidega ning äärmiselt vastupidav erosioonile on need kivimid kerkinud hiiglaslikuks pea sarnaseks moodustiseks, mis kõrgub Las Vegase kohal
kui koletislik kilpkonn. Teine silmatorkav mäetipp, Blue Diamount on samuti jäänuk-meenutus kunagisest ürgmerest.
Umbes 225 milj. a. tagasi, mesozoikumis, dinosauruste ajastul, põhjustas maakoore liikumine aeglast merepõhja tõusu. Moenkopi mägi oli viimase mere sissetungi tunnistuseks. See on üldine, et hall lubjakivi ulatub välja põhisedimendist pargi idapoolsetes osades.
Merevee madaldudes, alustasid ürgsed vooluveed Punaste Kaljude maastiku kujundamist. Shinarumpi konglomeratsioon, kõige tähelepanuväärsemaid kihte Shina formatsioonist, mis koosneb väikestest ümmargustest kruusakivi, kvartsi, pruunikaspunase jasperi, kvartsiidi, lubjakivi ja dolomiidi kihtidest, kujunes ajajägul, mil ürgveed lõppesid. Paljud geoloogid peavad = Shinarumpi kõige tähelepanuväärsemaks kihiks kogu maailmas just selle suuruse tõttu.
