Pühapäevaleht, elu, reede, rubriik "VOJAAZH" 1994.
Kaido Einama
Kui Pariisi mineku eel üritatakse väita, et enne sinnakanti rändamist tuleb ära käia Nuustakul, siis Prahasse sõitjale ei soovitata tavaliselt midagi. Kunagine "välismaa" sisaldas ju ka seda pealinna , mis jäi ühest "raudsest eesriidest" siiapoole ja sinna sai üsna väikese jõupingutusega tuusiku hankida. Sellepärast ei põhjustagi teekond Prahasse ambitsioonikaid hüüatusi a'la "Küll mul ikka veab!" ja "Ega ma teist korda siiakanti enam satu". Ometi on ka Praha koht, kuhu tasub minna. Kasvõi sellepärast, et
seal on palju vaadata.
Ükskõik, kus teid lennuki, bussi või rongi pealt maha pannakse, jõuate varem või hiljem oma eksirännakutega Karli sillale. Jess! See on midagi tõelisele turistile, kes hindab ajaloolisi väärtusi ja turismindusega kaasaskäivat sebimist. Inglased kutsuvad tuntud objekti Charles Bridge'iks, sakslased Karlsbrücke'ks ja tðehhid ise Karluv Most'iks. Ehitis on kaunistatud pühakute kujudega. Nende vahel-ümber sagib nii tðehhe ja mustlasi, kelle peamine huvi näib olevat turistidelt raha välja meelitada.