Vääna

Praegugi leiab veel Vääna jõe sängist välja voolamas, nädalapäevad tagasi võis aga sõuda õuna- ja kirsipuude vahel, majadest rääkimata.

Sel reedel oli kindel plaan Vahiküla joast alla sõita, aga plaaniks see jäigi - see väike astang oli tõeline märatsev mägijõgi, proovisime Vääna suurvett hoopis ülesvoolu, Hüüru sillast alates.

Harku-Vääna-keilaJoa-Kloogaranna vahel on ametlik, tähistatud matkarada. Seekord väntasime selle Väänani jalgratastel läbi.

Olgu öeldud, et mõne aja eest sai sedasama matkarada läbitud umbkaudu Vääna jõe kallastel, siis Vääna-Naage lõigu ja kunagi ammu ka KeilaJoa-Kloogaranna lõigu.

Pühapäeval või tegelikult mistahes muul päeval ka on Paldiski maantee Õismäelt keila poole ja vastupidi tihedalt autosid täis. Kui raudteeni on kuidagi rattaga pääsetud, siis tuleb pöörata paremale, Harku küla poole. Suuremat teed pidi muudkui otse, üle ojakese, kuni tuleb vasakut kätt vastu uus kirik. Sealt tulebki vasakule pöörata, siis (peale asfaldi lõppu) jälle vasakule ja jälgida tee äärde puudele/postidele joonistatud valge-sini-valgeid triipe. need on matkaraja märgid.