Charles Darwini jälgedes

Kuigi Agatha Christie mälestus elab, on Torquay linnakesel Inglismaa lõunarannikul veel midagi enamat pakkuda. Midagi sellist, mille peale isegi meile tuntud evolutsiooniteooria rajaja Charles Darwin otsustas isiklikult kohale sõita.

Kui Francis Powe ostis 1903. aastal maatüki Kentsi koobastega, ei osanud ilmselt temagi ennustada, kuivõrd olulise tähtsusega see Inglise ja Euroopa ajaloos olema saab.

Hilisemad kaevamised näitasid aga suursuguseid tulemusi. Sellest paekivi-koobaste süsteemist leiti mitmeid korallilisi moodustisi, mis viitavad elule meie planeedil juba ammu enne dinosauruseid. Leidude vanuseks arvatakse umbes 385 millionit aastat.

Mardi Gras Tsehhis

Markéta Chaloupková kirjutab meile Tsehhi turismiametist ja annab teada, et seal on tulemas Mardi Grasi pidustused.

Seega polegi vaja kaugele New Orleansi sõita, et sedatüüpi festivalist osa saada. Tsehhi mardi Gras on segu veneetsiapärasest uhkete kostüümide ja sulgedega karnevalist ning tsehhide enda rahvuslikest pidudest.

Toimumisaeg on sama, kui Ameerikas - 40 päeva enne lihavõtteid. jah, sinna on aega terve igavik... kuid saame aru turismiametist, kes teavitab meid piisavalt aegsasti, et jõuaksime omale puhkuse planeerida ja lennupiletid võtta jne. Sel ajal on ju hea ka suusatamas naabervabariigis Slovakkias käia.

Kuidas saada Shanghaisse

Shanghaisse saab lennukiga, Helsingi kaudu. Lennuk väljub iga päev. Tallinnast 11:40, kohal 8:20.

Tegemist on 16 miljoni elanikuga hiigellinnaga, seega ei maksa oodata, et lennuk teid kesklinna maha paneb. Eurooplased maanduvad reeglina Pudongi rahvusvahelisse lennujaama, mis asub 40 km linnast. Lennujaamast saab edasi rongiga - kiirrongiga, mis kihutab üle 400 km/h ja väljub iga 15 minuti järel. Metroojaama jõuab kiirrongiga alla kümne minutiga. Takso läbib sama vahemaa kuni 40 minutiga.

Ühistranspordipilet maksab 30 kohalikku raha ja sellele tuleb laadida transpordiks vajalik summa, mis kontaktivaba RFID tehnoloogia abil ühistransporti sisenedes maha minema hakkab.

Austraalia sai viisavabaks

Alates 27. oktoobrist 2008 võivad Eesti kodanikud reisida Austraaliasse viisavabalt. Tööd tegema peab sinna minema endiselt tööviisaga. Aga turismireis on nüüd vaba.

Viisavabalt on 12-kuulise perioodi jooksul võimalik Austraaliasse siseneda mitu korda, iga kord võib riigis viibimise pikkus olla kuni kolm kuud, kirjutab Postimees.

Enne Austraaliasse reisimist soovitatakse enda tulek registreerida veebilehel. Registreerida saab Austraalia immigratsiooni- ja kodakondsusameti kodulehe kaudu.

Kas avalike metsaonnide kinnipaneku algus?

Idüll RMK matkaonnis. Sellist ilu ja romantikat annab ikka välja mõelda, kui ise pole onnis käinud :PRMK pani kinni Vanapagana metsaonni ja muutis metsamajaks, kus saab tasu eest etteteatamisega ööbida. Neid juhuseid on ennegi olnud, kui avalikust igaüheõiguse-onnist on saanud kinnine, etteteatamisega tasuline jne metsamaja.

Kas see on avalike onnide kinnipaneku algus? Kas RMK-le sai viimaseks tilgaks karikas teismeliste läbustamine sel suvel, kohalike purjutajate kogunemine onnidesse ja igaüheõiguse reegleid rikkuvate pikaajaliste puhkajate onnihõivamised? Ida-Virumaal põletati saun maha, Saaremaal on võimatu mõnda onni öömajale saada, sest seal on alati keegi ees mitu päeva järjest ja nii ööl kui päeval, samuti on kohalikud turismiettevõtjad natuke pahased, et majutusturgu niimoodi tasuta majutusvõimalusega  segatakse.

Hiina ajalugu

Kirjastusel Valgus on ilmunud raamat Hiina ajalugu.

Raamatus käsitletakse Hiina ajalugu alates esiajaloost kuni Deng Xiaopingi ja kommunismiajastuni. Hiina ajaloo võtmeperioodideks jagamise teel antakse põhjalik ülevaade selle keerulise ja mitmepalgelise tsivilisatsiooni pöördelistest sündmustest ning arengusuundadest. Lisaks valitsejate tutvustamisele heidetakse pilk ka Hiina riigikorralduse eripärale, suhetele naabritega, kokkupuudetele Läänega, rahva eluolule ja omanäolisele kultuurile. Raamat aitab mõista, kuidas Hiinast on saanud üks maailma mõjuvõimsamaid riike.

Kosmosetoit maarotile

Kõik mäletavad "Kosmose" marmelaadi. Maksis 19 kopikat. Kosmonaudid aga mäletavad veel ka Põltsamaa borzhi, kapsasuppi ja muid hõrgutisi, mida sai orbiidil kaalutaolekus nahka panna. Aga seal olid ka oma ohud. Näiteks - nagu juuresolevalt pildilt näha - koorusid tuubilt värvitükid lahti ja kosmonaudid hingaisd neid tükke endale sisse, mis oli eluohtlik.

Ameeriklastel oli ka kosmosetoit. Üks neist oli "soe" jäätis - jäätisematerjal külmutati ja kuivatati, järele jäänud kuiv brikett pakendati suure rõhu all. Ja saigi jäätist ka soojana süüa.

Asu teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.