Geocaching on juba niivõrd massimeelelahutus, et Magellan, Eestis viimasel ajal vähem tuntud GPSide tootja otsustas lausa eraldi mudeli Geocachingu jaoks teha. See mudel kannab nime eXplorist GC ja Eestis ei paista seda müügil olevat.

IPX-7 standardile vastava korpusega ehk üsnagi ilmastikukindel GPS on värviekraaniga, nelja kumminupu ja Joystickiga ning seebikujuline voolujooneline seade, mis on igatpidi ühilduv Geocaching.com lehega: laadib aarded koos kirjelduse, konteineri suuruse, spoilerite, kasutajainfo, 20 viimase logiteate ja raskusastmega GPSi ning aitab paberivabalt leidusid logida. Kõik see käib üle arvuti ja Geocachingu tasulise Premium-konto abil (30 päevaks saab ostja selle konto tasuta).

Talvike alustas laulmist juba märtsis, aga pole ka mai keskel veel tüdinud. Juba ammu enne päikese tõusu võib kuulda "siit siit siit siit siit saab Riiga"... küllap saabki! Foto: Toomas Tuul.

Looduse Omnibuss, Loodusring, Looduskalender, Tallinna Linnuklubi, Tallinna Keskkonnaamet, Eestimaa Rohelised, Eestimaa Looduse Fond, MÜ Fotokeskkond, ITrotid, Gaviafilm, Reisijutud.com ja Viru Folk kutsuvad:

Esmaspäevast, 10. maist - reede, 14. maini 2010

Linnulaulu hommikud Tallinnas.

Peale pikka pausi GPS-rakenduste näppimisel sai täna jälle mõni tund sellele pühendatud.

Maailm on vahepealsete aastate jooksul tõesti natuke edasi arenenud. Kuid Windows Mobile, mis oli mobiilirakenduste osas GPSidele mõned aastad tagasi kõige rikkalikum, on hakanud kaotama Androidile.

Jah, Windowsile on endiselt vanu legacy programme ja suur osa neist isegi töötavad uutes telefonides, kuid kõik uued on olemas ka Androidile ja millegipärast Androidile disainitud tunduvalt paremini.

Aga siiski - näiteks sporti tehes on valik mõlemil platvormil huvitav.

Regio hakkab igapäevaselt avaldama NASA satelliidipilte Eestist, kattes need Eesti kaardi olulisemate joontega (asulad, teed, loodusobjektid). Kaardirakendust saab näha siit.

Praegu on võimalik vaadata näiteks jää lagunemist Läänemerel. Mohni on juba peaaegu eraldunud mandrist, Aegna on lahkumas jääsidemetest ning avamerel triivivad suured jäälaamad. Peagi peaks satelliidilt olema näha ka suuremaid jää kuhjumisi rannas.

Aegviidu-Jänijõe matka võib lisaks tõukekelkudele läbida ka suuskadega, jalgrattaga või jala. Lõuna-Kõrvemaale viiv rada on üsna inimtühi võrreldes Põhja-Kõrvemaa Jussi järvede või Paukjärve ümbrusega, oleme sealkandis isegi karu näinud jalgrattamatkal.

19,4 km saab läbida kõrvalepõigetega Liivoja ja Jänijõe kanti, tagasiteel riivab rada ka Mustjõge. teel on mitu vana talukohta, veel mõni aasta tagasi olid ka majad säilinud. Nüüd aga on põhilised peatuspunktid huvitav puutüügastest metsaga loduala, maaliline Jänijõe org, paar ürgorgu põhjas voolavate ojadega ning Mustjõel asuv turismitalu ja Ukuaru.