Kanuumatkad, kajakimatkad, kummipaat või kaluripaat istumise all jõel või järvel kulgemine. Vaata ka teemat merematkad ja purjetamine, samuti palju vee peal reisimist.
Praegugi leiab veel Vääna jõe sängist välja voolamas, nädalapäevad tagasi võis aga sõuda õuna- ja kirsipuude vahel, majadest rääkimata.
Sel reedel oli kindel plaan Vahiküla joast alla sõita, aga plaaniks see jäigi - see väike astang oli tõeline märatsev mägijõgi, proovisime Vääna suurvett hoopis ülesvoolu, Hüüru sillast alates.
Kui mõni nädal tagasi sai räägitud meetri jagu tõusnud veetasemest jõgedel, mis ka raftingusõbrad uuesti veele meelitasid, siis täna võib paadiga juba kesklinnas ringi sõita. Tallinnas, Moskvas. Vt http://www.dimka.ee/foo/moskva.html (mõni aeg tagasi) ja http://www.aspit.com/uputus/ (sel aastal), http://www.local.ee/sammy/paldiskimnt/?id=01&zoom=x2 (Paldiski mnt uhuti minema), http://www.hot.ee/nokrt/ - kummipaadiga Tuukri tänaval, http://www.zilmer.com/tuukri/tuukri.html - veel Tuukri tn pilte, http://minsk.boom.ru/ (Minsk paar päeva tagasi), http://giga.li.ttu.ee/pix/tuukri (kummipaadi ja madratsiga Tuukri uulitsal).
Mõned pildid ka ametlikust meediast: http://www.postimees.ee/290704/online_uudised/140521.php (Postimees Tuukri tänavalt), http://www.postimees.ee/290704/online_uudised/140511.php (Paldiski mnt).
Kõrvalolev pilt aga on uputusest möödunud laupäeval Viljandis folgi ajal.
Jõeveed on tõusnud kevadise suurvee tasemele ja kui väljas veel 20 kraadi sooja, saab huvitava vee-elamuse. Päästevestid selga ja jõgedele...
Proovisime täna Keila jõge, kummipaadiga Kiisalt allavoolu RMK puhkeplatsini. Terve hulk aednike paadi- ja veevõtusildu olid vee all, käepidemed vaid paistsid veest välja. Kujutan ette, milline vaev tavalise veeseisu ajal sel jõel võib olla ringi sõita, sest kohati oli ikka üsna risune. Nüüd aga tuli vaid ühes kohas end puu peale upitada, et paat üle tõsta ja kahes-kolmes kohas ka mööda kallast paati vedada. Üle puu ronimine oli ka ainuke ohtlikum hetk, kui küljega end korra vette sai kasta.
Nii kolmes-neljas kohas sai risust kuidagi läbi, kuid see kuidagi võis lõpuks väljenduda ka kummipaadi aeglases tühjenemises. Ühest kärestikust vedasime paadi rinnuni rohus mööda, kuid siis tundus, et sõiduk kahtlaselt pehme on. Linnulennult 2 km oli jõge mööda ikka 3-4-5 korda pikem, sest mõnetunnise sõitmise asemel loksusime jõel ligi 3 tundi.
Siit-sealt on juba saabunud teateid, et üleujutused on tagasi. Eriti lõunapoolsetel jõgedel. Reisijututoa toimetus pole lausa üleujutatud luhtasid veel oma silmaga näinud, kuid näiteks Keila jõel olid väikesed paadisillad juba vee all ja Jägala kallastel olevad suvisesed metsarajad kohati 10 cm sügavusele jõevee alla kadunud.
Ja Pirita jõel Kose-Lükati kandis, kus muidu vaid kevadel kuu aega kanuuga kannatab sõita, oli taas kanuutajaid nähtud. Niiet paadid kuurist või pööningult välja ja vee peale - pärast aga lisa siia alla oma kommentaar, kuidas oli. Ja mis veesõdukiga tasub vihmasel suvel vetele minna.
Äripäev, Puhkepäev, 14.05.2004
Kaido Einama
Linke:
Vahepeal veekogudelt kadunud Vene süstad tulevad tagasi – neid leiab juba poest ja esimesed julged leotavad nende presenti ka Eesti jõgedel ja järvedel.
Proovime värskelt ostetud kahekohalist süsta Taimen varakevadisel Pirita jõel, ja nagu vene tehnikale kohane, on enne asja töökorda saamist hulk pusimist. Nimelt ei taha presentkate keskmise koorma-augu peal kuidagi püsima saada. Istumiskoht on ka kõva ja plastmassist, aga pehme magamisalusega saab selle muuta mugavaks tugitooliks.
Sulev Nurme
firehand@eau.ee
Kummipaatimine on kevadel aasta parim sündmus - avastasin selle 1993.a. ja nüüd igal kevadel...
Mu arvates ongi parim aeg aprilli algus - keskpaik: suurim vesi, kiirem vesi, isegi jääpanku, pole puuke... Ja praktiliselt saab iga jõge pidi, mis vähegi mahalangenud puude poolest kannatab, sõita. Eks ka väike ekstreemsus tuleb kasuks. Kuid jõeorgude loodus! Ja see kevadine lõhn! Ja see lonks konjakit või viina kuuma teega vanade heade sõprade seltsis õhtul lõkkel podiseva makaronipaja ääres...
Aivar Ruukel kirjutab Soomaalt, kus iga kevad saabub viies aastaaeg ehk suur üleujutus: Veetase tõuseb endiselt. Vahvalt uputab Tipu külas. Ka Karuskosel on nüüd juba üle kahe meetri enam vett kui suvel.
Jääminek on alanud, esialgu küll vaid Navesti alamjooksul ja Pärnu jõel. Näiteks on jäävaba ja kanuutatav Jõesuu ning Tori vaheline marsruut. Seal aga pole üleujutust. Iga päevaga on oodata uute jõelõikude vabanemist ja see hakkab kanduma ka ujutusalale.
Äripäev, Puhkepäev, 25. aprill
Aivar Ruukel
aivar@soomaa.com
Kevad on käes, ning jõematkahooaeg taas alanud. Kanuuga jõel matkamine on mõnus ja seikluslik lõõgastus, hea viis võtta aeg maha ja põgeneda depressiivsest linnast loodusesse. Kanuusõit on lihtsalt omandatav ja ei nõua ka suurt füüsilist pingutust, jõgi kannab allavoolu ise. Plaanides kanuumatka, on esimene asi, mis otsustamist vajab, kas osta teenus mõnelt matkakorraldajalt või korraldada matk ise? Viimasel juhul on kindlasti ajakulu ettevalmistusteks suurem ja ka vastutus oma kanda, aga see-eest ka rahuldus kordaläinud matkast topelt.
Linke:
Äripäev, Puhkepäev, reede, 12. juuli 2002
Äripäev, Puhkepäev, 20. aprill 2000.
Kaido Einama
Kui 13 kanuutajat aprilli lumisel varahommikul Paidra lähedal kanuudesse istub, on kohalikud elanikud üllatunud – viimased suusatajad pole veel Lõuna-Eesti kuppelnõlvadelt lahkunud, kui juba esimesed veesportlased Võhandu jõele trügivad.
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.
