Canoe and boat trips

Puhkepäev 9.06.2000

Kaido Einama

Kohe näete, mida üks kummipaat teeb, ütleb Emajõel kummipaadimatkade korraldaja Indrek Herman ja tõmbab ühte valget plastmastünni nöörist. See teeb raksatuse ja viskab end kaheks pooleks laiali. Seest hakkab midagi sisinal väljuma ja moodustab Kavastu kail Emajõe ääres suureneva kummist kera. Asi, mis hetk hiljem teeb kõrvulukustavat undavat häält, on ujuvvahend, millega ligi kuus inimest kohe allavoolu hakkavad triivima. "See on ülesurve klapp," rahustab V-Matkade instruktor ja kaob ise end lahti pakkinud paadi salongi, nuga käes. Välja tulles on tal käes hulk pakikesi, mida reisil tõenäoliselt vaja ei lähe, aga mis on mõeldud laevahuku üleelajatele. Kavastu vastaskaldalt, kuhu käib 1999. aastast taas üleveoparv, vaatab meid seltskond kaatrisõitjaid, kes peavad ekspeditsiooni ettevõtmist hullumeelseks. "Ärge nendega Peipsile küll minge," hoiatab kaatrijuht, "lõpetate niimoodi veel Venemaal."

Linke:

• Soomaa kaart
• Soomaa.com
• Soomaa üleujutuste kaart
• Soomaa luhad

Reisijututuba, 17.03.2002

Laupäeval, 16. märtsil oli möödas täpselt päev sellest, kui Aivar Ruukel Soomaalt teatas: uus üleujutus ehk Soomaa kuues aastaaeg on alanud. Eelmine, viies aastaaeg oli veebruaris, kui nelja jõe ühinemispiirkonnas üks viimaste aastate suuremaid üleujutusi üle käis.
Meie viieliikmeline seltskond sõitis hommikul otse Riisa maanteele, kuhu jätsime autod ja kust esimesed ekstreemsemad kanuudega jääst läbi vastuvoolu juba ühest teisest grupist teele asusid.

Vaata ka Haabjameeste kokkutuleku pildigaleriid

Äripäev, Puhkepäev, 05. oktoober 2001

Kaido Einama

Soomaal Riisa küla tee ääres seisavad poris mitu suurt turismibussi. Porised jäljed aga lähevad edasi, metsa alla, kuhu bussid enam ei pääse. Mudane raskestiläbitav sootee viib otse Karuskose talu juurde, kus haabjamehed peavad iga-aastast kokkutulekut.

Karuskosel ei saa vaadata CNNi ning isegi mobiililevi on katkendlik. Seal peavad haabjamehed oma kokkutulekut. Talu juurde ei saa ka autoga, sõiduvahend tuleb jätta porise ja vesise aasa äärde metsa alla ja siis üle rippsilla üle jõe minna.

Äripäev, Puhkepäev, 2. juuli 1999

Kaido Einama

Esimene ebatavaline asi, mis Soomaa kõnepruugis kõrva hakkab, on see, et vahemaid mõõdetakse kahte moodi. Üheks peamiseks mõõtühikuks on jõgi. Jõge mööda saab sõita Pärnusse, kunagi sai sealt ka vett pidi Tartusse ja Peipsi äärde.

Matkade korraldaja Aivar Ruukel juhatab oma Saarisoo tallu, kus Soomaa kanuumatkad algavad või lõpevad: mööda jõge on sinna Aesoost 4 km ja Jõesuust 8 km. Maitsi on Saarisoo talu Tori–Kaansoo tee 13. kilomeetril.

Linke:

• Regio kaart: Pirita jõgi ja Lagedi ümbrus
• Osalejad: OK jutukas
• Korraldajad: Veematkad

Vaata ka Pirita kanuumatka pildigaleriid

Äripäev, Puhkepäev, 20. aprill 2001.

Kaido Einama

Eelmisel laupäeval koertega õues pikalt ei jalutatud. Ikkagi lumetorm. Mõned aga ei teinud sellest suurt välja, läksid hoopis kanuutama kärestikulisele Pirita jõele.

Eesti Päevaleht, juuni 1995.

Kaido Einama

Paadi esiotsas istuja jälgib jõepõhja, selgitab
Toomas Uibo ülesannete jaotust kivisel jõel
allavoolu laskudes. Tagumine tüürib aeruga.
Eesistuja peab ka otsustama, kustpoolt
takistustest mööda sõita.

Ühel soojal juunikuu Hommikul kell 7 startis Tallinnast
seitsmeliikmeline matkaseltskond. Varustus oli napp
— ainult kergemad riided, kuigi eesmärgiks oli lõunaks
jõuda Ahja jõele, et alustada kolmetunnist kanuumatka.
Paate kaasa ei võetud — nende eest hoolitses kohalik
aktsiaselts Toonus Pluss.

Reisijututuba, 12.06.2001

Kaido Einama

Eelmine suvi Taevaskojas seilama hakanud jõelaev Lonni on saanud oma laevastikku lisa: plastmasspontoonidele ehitatud katamaraanparved on sellesuviseks hooajaks vette lastud ka Emajões. Kuus meetrit pikad alused vaatas üle ka Veeteede Amet ja hindas ehitised aerupaatideks.

Esialgu kolmest alusest koosnev laevastik võib peale võtta üle 20 inimese, mootoriga varustatud parvedel on ka salong, kus reisijad saavad mugavalt jälgida mööduvaid soomaastikke. Jaanipäeval hiivab aga ankru juba 5 veesõidukit, igaühe jõuallikaks 5 hobujõuline päramootor.
Juuni alguses ühel väga vihmasel laupäeval startisime nendesamade parvedega Kavastust hommikul uudishimulike pilkude saateta

Internetilink:

• Veematkade korraldajad

Paadimehe Aastaraamat 2001

Lauri Vahtre

Juba üle kahekümne aasta olen oma sõpradega käinud kevadeti mõnel Eesti või Põhja-Läti jõel kummipaadimatkal. Korduvalt on selleks olnud Piusa, Võhandu, Valgejõgi, Vaidava ja Amata. Kõik head, igaüks oma nüanssidega, millest lühike ülevaade tagapool. Kuid olgu konkreetsed ilma- ja veeolud millised tahes, ikka on see olnud üks suur kevadesse minek, millega olen aja jooksul nii ära harjunud nagu hommikuse hambapesuga ja ilma on nagu imelik.