Destination Tallinn

Tallinna ja helsingi vahel käivad suured laevad väga tihedalt, kuid kohati on need ikka puupüsti täis, nii et istumiskohta ei leiagi mujal kui mõnel trepil. Viking Line kahekordistab reisijateveo mahtu Tallinna-Helsingi liinil eriti klientiderohkel suvisel hooajal, lisades 6.5.-1.9.2013 vahelisel ajal marsruudile teise laeva, seni Turu ja Stockholmi vahelisel liinil sõitnud Isabella. Koos Viking XPRSi väljumistega võivad reisijad ning autojuhid tuleval suvel valida endale sobiva ülesõiduaja kaheksast igapäevasest väljumisest.

Tehtud otsusega soovib Viking Line kindlustada oma turupositsiooni konkurentsitihedal liinil ning pakkuda kliendisõbralikke reisimise võimalusi. Teise laeva lisamisega mõeldakse nii liinireisijate kui ka kruiisihuviliste vajadustele.

Kõik, kes pikemat aega reisil Eestist ära või hoopis emigreerunud, saavad IT Rottide veebikaamera abil kiigata pealinna südamesse otseajas. Eesti elektrooniline visiitkaart ehk Tallinna veebikaamera näitab, mis ilm on, kui palju on bussiradasid joonistatud ja kas ikka lipp lehvib Pika Hermanni tipus. 

Tallinn on pealinnana Eesti visiitkaart ja põline merevärav. Siia olevat kunagi sattunud isegi Araabia geograaf ja kartograaf Muhammad al-Idrisi (u. 1100–1166), kelle seitsmekümnest maakaardist koosnevas atlases „Geograafia“ (Palermo, 1154) on mainitud salapäraseid paiku Astlandat ja Kolõvani. Viimane on nimekuju slaavi kroonikatest, seotud müütilise Kaleviga, ja võiks nõnda osutada tänasele Tallinnale.

Kultuurikilomeeter Tallinnas on üks omapärane koht. Reklaamitud välja üsna suursuguselt, aga praegu seda läbima minnes võivad ootused üsna kindlalt olla kõrgemad kui kilomeeter ise.

Pikkuse osas aga ei tule pettuda - kultuuri on rohkemgi kui kilomeetri pikkuselt.

Alata võib retk kas kruiisilaevade sadama juurest (kuhu viib killustik-kattega tee lõpuks välja) või Linnahalli parklast Statoili tagant, kus on Kultuurikilomeetri verstapostide näit n.ö nullitud.

"Siin- ja sealpool maanteed" on kuidagi tuttav nimi. Ja ongi nii - kunagi nõukogude ajal ilmus sellenimelisi raamatuid päris palju. Kuigi mu enda seljakotti kooli ajal läks "Kas tunned maad", on ähmaselt meeles ka midagi nendest maantee-reisijuhtidest. Amazonist võib praegugi leida müügil Võru, Rapla ja Valga rajooni "Siin- ja sealpool maanteed" reisiraamatuid. 2006. aastal ilmutas samanimelise sarja üksikraamatu Marko Kaldur trassiga Tallinnast mööda Piibe maanteed Tartusse. "Tallinn-Narva" on aga just müügile ilmunud ja kirjastus Solness lubab sama sarja ka pikemalt jätkata.

Tallinn-Narva on alustuseks hea marsruut. Peaaegu niisama oluline kui Tallinn-Pärnu. Kuid põhjarannikul tundub maanteeturistil tegemist rohkem olevat. Tee on pikem ka.

Jalutan rahulikult päikselisel kevadpäeval läbi Kadrioru südalinna. Mõned tunnid hiljem pistetakse näppu raamat. "Jalutaja teejuht". Kadriorust. Täpsemalt pole võimalik sihtrühma tabada.

Kuna Kadriorg on kevadel, suvel, sügisel ja talvel juba korduvalt läbi jalutatud, läbi pildistatud ja läbi vaadatud, siis raamatus on muidugi enamus kirjeldatud kohti tuttavad. Aga hea on näiteks teada, et Russalkast Lauluväljaku poole asus jalgupidi meres postidel kohvik "Kajak". Seesama Russalka rand, aga kesklinna poolel oli supelsakste paradiis. Seda jälle ei teadnud. Supelsalongi hiigelkompleksist on säilinud vaid vana vannimaja Narva mnt 80, mis tegelikult peagi uusarenduse alla maetakse, vähemalt on vannimaja juba pikalt müügis olnud.