Hotellibroneering Reykjavikis ja mujal.
Foto: Gylfi, Pixabay
Üsna Reykjaviki ja lennujaama läheduses asuv helesiniste kuumaveebasseinidega Blue Lagoon on nüüd ilma suurest osast parklast. Lähedal pursanud vulkaanist valgus laava teele ja parkimiskohtadele, neelates enda alla ka ühe konteinermaja. Blue Lagooni ette püstitati vallid, et laava eemale suunata.
Foto: Veronica Bosley, Pixabay
Islandi kuumaveespaa Blue Lagoon on ennetavalt otsustanud tegevuse ajutiselt üheks nädalaks peatada hoolimata sellest, et vastavat hoiatust riiklikud asutused ei andnud. Helesinise laguuni lähistel toimunud maavärinad aga on põhjustanud kpülastajate paanika ja see mõjutas kõiki ettevõtte tegevusi Blue Lagoonis, Silica hotellis, Retreat Spas, Retreat hotellis ja restoranis Moss, teatatakse Blue Lagooni kodulehel.
See võib tunduda küll küünilisena, aga Reisijutud.com otsustas omakeskis siiski, et miks mitte uurida, kui odav peale majanduskrahhi on Islandile reisimine.
Huvitav, aga vasakus veerus olevate Sabre broneerimissüsteemi hotellide hinnatase polegi katastroofiliselt madal, nagu Las Vegases, kus jaanuaris võis majandussurutisest tuleneva turistipuuduse tõttu ööbida isegi viie dollari eest. Islandi hotellid jäävad kuhugi 50 dollari kanti, mis on küll nõks odavam, kui enne majanduskriisi, aga poolmuidu majutust siiski ei maksa oodata.
Ehkki viimase aja uudiste järgi oleks Island justkui hävinud, käib seal elu edasi. Jah, pangad on kukkunud, börs tühi ja sularaha ei maksa midagi. Kuid inimesed elavad, ostavad kaupu, käivad isegi tööl. Ja saavad palkagi.
Meeleolust Reykjaviki tänavatel kirjutatakse selles blogis. Seal ühtlasi soovitatakse ka Islandi firmasid, kelle tooteid tasuks osta, et neid edasi vee peal hoida.
Islandil palju puhast õhku ja Internetti
Kaido Einama Äripäev, 2000
Kui Islandile lennata Island Airi lennukiga, pakutakse äriklassis nagu igal pool mujalgi viski kõrvale jääd. Kuid mitte lihtsalt jääd, vaid tuhandeaastast, jäätunud samal ajal, kui islandlased avastasid esimestena Ameerika. Tuhandeaastast jääd pakutakse Ameerika avastanud Leifur Eiríkssoni auks 12aastase viski kõrvale, mille tõid esimesena Islandile Iiri mungad.
Äripäev, Puhkepäev, 15. september 2000
Ahti Kooskora
Islandlaste meelistegevuseks ja tugeva tervise tagajaks peetakse juba saare asutamisest alates suplust soojas vees. Mis parata, et looja on mõnes maailma paigas eriti heldekäeline olnud.
Äripäev, Puhkepäev, 18. august 2000
Ahti Kooskora
Kaks sentimeetrit aastas – see on kiirus, millega Euroopa Ameerikast eemale kihutab. Viimane “keevis”, mis kahte kontinentaalset platood koos hoiab, on väike saareriik Island.
Laava, tuff, kraatrid ning valendavad liustikud – esimene pilk, mis Islandile läheneva lennuki aknast avaneb. Voolamisjälgedega, sakiline ja poorne – nagu oleks meie Kalevipoeg kaugel põhjas õnne valamas käinud.
Selleks, et üle Atlandi Ameerikasse lend liiga igavaks ei muutuks, maksab teha keset ookeani vahepeatus Islandil. Ka karmide sügisilmadega on sealne loodus põnev ja õues saab isegi ujuda. Stockholmist või Kopenhagenist lendab lennuk Islandile 3 tundi, sealt edasi USAsse 5-6 või Kanadasse 4 tundi.
Külastajad pääsevad termaalveebasseinidesse teed mööda, mis kulgeb laavakuhilate vahelt.
Üle 100 km Reykjavikist, mägedes, tohutu veemass langeb laavalõhesse.
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.
