Destination Tallinn

Kultuurikilomeeter Tallinnas on üks omapärane koht. Reklaamitud välja üsna suursuguselt, aga praegu seda läbima minnes võivad ootused üsna kindlalt olla kõrgemad kui kilomeeter ise.

Pikkuse osas aga ei tule pettuda - kultuuri on rohkemgi kui kilomeetri pikkuselt.

Alata võib retk kas kruiisilaevade sadama juurest (kuhu viib killustik-kattega tee lõpuks välja) või Linnahalli parklast Statoili tagant, kus on Kultuurikilomeetri verstapostide näit n.ö nullitud.

"Siin- ja sealpool maanteed" on kuidagi tuttav nimi. Ja ongi nii - kunagi nõukogude ajal ilmus sellenimelisi raamatuid päris palju. Kuigi mu enda seljakotti kooli ajal läks "Kas tunned maad", on ähmaselt meeles ka midagi nendest maantee-reisijuhtidest. Amazonist võib praegugi leida müügil Võru, Rapla ja Valga rajooni "Siin- ja sealpool maanteed" reisiraamatuid. 2006. aastal ilmutas samanimelise sarja üksikraamatu Marko Kaldur trassiga Tallinnast mööda Piibe maanteed Tartusse. "Tallinn-Narva" on aga just müügile ilmunud ja kirjastus Solness lubab sama sarja ka pikemalt jätkata.

Tallinn-Narva on alustuseks hea marsruut. Peaaegu niisama oluline kui Tallinn-Pärnu. Kuid põhjarannikul tundub maanteeturistil tegemist rohkem olevat. Tee on pikem ka.

Jalutan rahulikult päikselisel kevadpäeval läbi Kadrioru südalinna. Mõned tunnid hiljem pistetakse näppu raamat. "Jalutaja teejuht". Kadriorust. Täpsemalt pole võimalik sihtrühma tabada.

Kuna Kadriorg on kevadel, suvel, sügisel ja talvel juba korduvalt läbi jalutatud, läbi pildistatud ja läbi vaadatud, siis raamatus on muidugi enamus kirjeldatud kohti tuttavad. Aga hea on näiteks teada, et Russalkast Lauluväljaku poole asus jalgupidi meres postidel kohvik "Kajak". Seesama Russalka rand, aga kesklinna poolel oli supelsakste paradiis. Seda jälle ei teadnud. Supelsalongi hiigelkompleksist on säilinud vaid vana vannimaja Narva mnt 80, mis tegelikult peagi uusarenduse alla maetakse, vähemalt on vannimaja juba pikalt müügis olnud.

Enne, kui kevad uputusega tuleb, tegi Reisijutud.com ühe linnamatka. Linnas tulevad mõnes kohas kevade märgid mõnes kohas natuke varem - lund on rohkem ära lükatud, kõntsasem hang sulab päikese käes kiiremini ja seina ääres päikesepoolsel küljel hakkab varakult kuum.

Lauluväljaku juurest alustades on hea ületada lokaatorite tühermaa - pangapealne, kuhu pidi tulema juba üheksakümnendatel noobel elamurajoon, aga jäi pooleli. Nüüd ilmselt enam ei tulegi, sest pangapealsel avastati haruldasi taimeliike. Kevadel, kui lumi sulab, tuleb siin välja ka hulk prügi, mis talvel lumme sokutatud, kuid iga kevad koristatakse talgute käigus suurem praht viimasel ajal ära. Suvel on juba päris lopsakas ja roheline.