Tallinn - Eesti pealinn.
Olime jälle matkaradasid salvestamas. tegelikult sai see ära tehtud juba enne pühi - 16. detsembril, aga nagu ikka läks aastalõpp kiireks ja paneme loo üles alles nüüd.
Ja träkk (ingliskeelne) siin.
Rada on Tallinna elanikule suhteliselt lihtne, välismaalane või kaugeltnurgainimene võib mõnes kohas sattuda kergelt hämmingusse. Kuid ei maksa karta. Sealkandis on olnud ka looduse õpperada (vt Iru õpperada, Jaan Eilart, "Looduse õpperajad" 1986. a.)
50 aastat tagasi hakati Rocca al Mare kinnisvarast puutumata kaldapealsele vanu palkmaju kokku vedama. Vabaõhumuuseumisse said möödunud sajandite talud, mõni ka viimasest sajandist. Nüüd, 50 aastat hiljem on kogu see vabaõhumuuseum tihedas kinnisvara piiramisrõngas. Õnneks aias seespool ruumi jätkub.
Pildid ja klikitav kaart, nagu ikka, Võrgu-Aasa Galeriis.
Peab tunnistama, et 50 aastat tagasi oli Eesti NSV turismikontseptsiooni väljatöötamine päris professionaalne. Ja sealt edasi seitsmekümnendatel - Vana Toomas, Vana Tallinna liköör, need vanalinna laternad, tornid ja kilukarbisiluett. Päris hästi oli loodud oma imidž, mis erines teistest riikidest.
Tallinn valgub üle äärte nagu ülekerkinud kook. Metsad hõrenevad, liiklus tiheneb. Põllud kattuvad majadega. Isegi mõned rohelise erakonna liikmed, kes elavad valglinnas, on asunud toetama "looduslähedast" elu. Paraku loodus tõmbub valglinnadega asulatest eemale.
Roheliste unistuse rattaretked viivad mais-juunis Tallinna lähedale valglinnastumisega tutvuma. Selle korraldavad Roheline Liikumine ja British Council. Üritused on tasuta, aga vajavad registreerimist.
Seikleja.com, peagi uue nimega Ohhoo! katsetas nädalavahetusel uut seiklust - Linnurallit.
Seiklusuuendajad pakuvad igal hooajal midagi uut. Linnuralli on ilmselt selle hooaja hitt. Paljassaares pole veel tippaeg küll alanud, kuid juba on linnud platsis, igasuguseid sulelisi passib sisetiikides ja tuulealustel randadel. Meie loendasime 19 liiki, osavamad 23. Hooaja tipp saabub aga paari nädala pärast.
Kus keda-mida näha sai, saab näha Google Mapsi interaktiivselt kaardilt. Tavalist moodi on pildid muidugi Võrgu-aasa Galeriis.
Seikleja.com esimene linnuralli 8. aprillil 2007.
Kristjan Kasearu ja Kairit Tuhkanen kutsuvad:
Loodusringi filmiõhtud Kinomajas neljapäeviti kell 17.00
Kes on need inimesed, kes teevad loodusfilme? Mis paneb neid seda tegema?
8 autoriõhtut loodusfilmide tegijailt annavad sellele vastuse.
Eelmine aasta jäi vist vahele, kuid sel suvel jõudsime rattaga Paljassaares ära käia. Marsruut oli veidi teine ja nähtu ka.
Alustasime, ime küll, hoopis Tondilt, kust sai raudtee äärt pidi mööda teed Tulika ja Sõle tänavale. Siis jalgrattateed pidi Koplisse, mis laupäeva päeval oli suhteliselt rahulik kant. Majad on seal juba üle ühe üsna kobedad, raha ja renoveerimine jõuab ka sinna.
Otsisime üles Kopli Liinid, et ikka see legendaarne koht ka ära näha enne, kui sinnagi kerkivad väljast plastist ja seest kipsist majakesed, väga kallid /merevaade!
Reisijututuba 1. aprillil nalja ei teinud. Sellist naljapäeva tunnetki polnud. Võibolla kui oleks päike taevas siranud ja muud meeleolu loonud võinuks asjad olla ka teistpidi. RJ võttis autorataste alla jätta seekord ligi 250 km, et vaadata Tallinnast idapoole jäävaid jõgesid.
Vt pilte "Joad ja jõed 1.04.2006" ja "Joad ja jõed II 8.04.2006.
Esimene jõgi oli kõigile teada tuntud – Pirita jõgi. Jääminek oli seal küll päris kindlalt alanud. Suured jäälahmakad olid liikvel ja otsisid kitsaskohtadest läbipääsu. Kaane alt vabanenud jõgi oli kaldale meelitanud ka kalapoisi (-mehe).
Teine veekogu. Maardu järv. Tihedalt veel kalamehi täis. Võibolla ka kuskil vett jääpeal aga muidu rahu ise.
Kolmas möödutud paik. Jõelähtme. Kuidagi kuiv paistis kui mitte arvestada mõnda suuremat veeloiku külmunud põllul.
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.
