Ellujäämisretk

Alustasime oma prügikaardistamist Mõigu kandist täpselt 4 aastat hiljem (rakendus Androidile ja rakendus iOS-ile). Seal, kus siis, "Teeme ära" esimese prügikoristamise ajal olid märgitud rehvihunnikud ja ehituspraht, olid nüüd kenad majad ja tärkav muru. See praht kas lükati majade alla siledaks või siiski jõuti 1. mail ikka ära koristada. Meie sel ajal sinna ei sattunud, vaid läksime Tallinna ringtee äärde mõnusasse metsa, kuhu oli ka hea nii tööstusettevõtetel kui suvilast tulijatel oma risu sokutada. Kaelast ära, meelest ära - ja oma kodu puhas.

Kui tõelistele tarzanitele piisab metsas ellujäämiseks isetehtud pussnoast, siis linnaloomad vajavad looduses vastupidamiseks ja sealt enam-vähem kobedana väljatulekuks igasuguseid iluvidinaid mobiilide ja GPSideni välja. Kui aga juhtub, et kõik need asjad on kadunud või tühjad või kukkusid pehkinud puud pidi ronides seljakotiga jõkke ja lahkusid allavoolu, mida siis teha? Siis võib aidata see väikene karbikene, mille metsikusse loodusesse minnes tasub põuetasku peita.

Kümme-ühes ellujäämiskomplekt sisaldab termomeetrit, hügromeetrit, LED-taskulampi, peeglit, nivooandurit (loodi), kompassi (nii vertikaalse kui horisontaalse skaalaga), vile, tulepulk, luup ja väike joonlaud. 

Hiinas toodetud imevidin on nagu need odavad asjad ikka - kvaliteet siiski pigem üle keskpärase kui halb. Aga kõik kümme funktisooni on kasutatavad, kuigi esialgu tekkis kõhklusi.

Kui dekaad tagasi matkale minnes eriti oma matkavidinate laadimise pärast ei pidanud muretsema (telefonidki kestsid vähemalt nädala), siis nüüd on häda suur: nutitelefonid on tavaliselt õhtuks tühjad ja lisaks võib kaasas olla digifotokaid, GPS-e, videokaameraid ja muid asju, mis kõik aplalt energiat tarvitavad ja päeva lõpuks oma varud ammendanud on.

Seega peab matkale minnes elektrist kaugele sattudes kaasa hankima vidinaid, mis seinakontaktita särtsu annavad. Ja selliseid vidinaid on päris palju, kuigi enamus neist võivad metsas suhteliselt hätta jätta. Eriti pirtsakad paistavad olema päikeseenergiat kasutavad laadijad, aga on ka teisi variante. Tuulegeneraatorit küll seljakotti ei pista, aga suurema päikesepaneeliga seljakott, mis päev läbi valguse käes või väntmehhanismid võivad aidata ka järgmisel matkapäeval asukohta määrata või telefoniga helistada.

Kaido Einama, Pühapäevaleht, 9. oktoober 1993.

Nõukogude perioodil levisid rahva seas jutud kahtlasest tehasest Sillamäel. Ametlikke seletusi sealsete "riiklike objektide" kohta ei tahetud anda. Nii levisidki vaid kuulujutud müstilistest kaevandustest ning juuste ja hammasteta kaevuritest. Impeeriumi "pärandusena" paljastus pärast uraani rikastamise tehase sulgemist 1989. aastal 300 tuhande ruutmeetrine ülimürgiste jäätmete hoidla ja radioaktiivne maastik selle ümber, mis piiratud kipaka okastraataiaga.

Sillamäe kontrastid

Pärast Teist Maailmasõda külast 20 tuhande elanikuga linnaks kasvanud Sillamäel elatakse praegu rahulikult, Tööd on vähe, töötuid palju. Linna ümbrus on haruldaselt kaunis merekalda ja kõrge pankrannikuga. Keset idüllilissi vaatamisväärsusi leidub aga täieliku kontrastina trööstitu tööstusmaastik. Praegu tegutseva tehase "Silmet" naabruses kõrgub tontlik ehitis - uraani rikastamise tehas ja selle ehitusjärgus lisahooned, mis seisavad praegu tühjana ja ootavad uut peremeest. 

Sajandi tuisk. 

..ja sama päeva õhtul ikka endine:

Juulis sõidavad neli motomatkajat Tallinnast Nordkappi ja tagasi, kokku ligi 4000 km. Teekonda jälgib Navireci GPS-tarkvara, huvilised saavad motikate asukohti kaardilt vaadata.

Sõidetakse 50-kuubikuliste Honda Zoomeritega.

Artikkel siin: http://www.ekspress.ee/2009/06/21/reis/42215-honda-zoomer4-expedition--neljakesi-rolleritega-nordkappi

Kaido Einama, vabakutseline ajakirjanik, matkaja
Õpetajate Leht, 6. märts 2009, lk 13

Ellujäämiskursusi ja militaarseid laagreid metsikus looduses seostatakse tavaliselt karmide, sõjaväeteenistuse läbinud meeste ajaviitega. Ellujäämisoskusi võib aga vaja minna kõigil, ka koolilastel.

Ellujäämisoskuste omandamiseks ei pea minema nädalasele paastumatkale metsikusse sohu, võib ka lihtsamalt. Ühel seikluslikul klassiekskursioonil saab ohutult selgeks kõik iseseisva toimetuleku oskused, mida vaja siis, kui tsivilisatsioon asub kaugel eemal.