Merematkad ja purjetamine

Tõelist avarust pole meil kindla jalgealusega kohtadest mujal kohata, kui jäätunud merel. Kuna Kurkse ja Pakri saarte vaheline meri oli jääs juba ammu, siis käisime tõukekelgumatkal enne suurt sula ära. Veebruari lõpus paukunud karm pakane oli peale talvist lühikest sula lume kõva koorikuga katnud ning vabama mere klaasjaks jäätanud. Kohe oli näha, et tõukamiseks ähvardavad tulla ideaalsed tingimused.

Kurkse pole üldse lähim koht, kust oma matka saartele alustada, aga talveoludes mugavaim. Igasuguse lumeoluga on sadamasse tee ikka lahti lükatud ja sealt, kalurimajakeste vahelt on lihtne end jääle libistada. Lisaks meile startisid jalgsimatkajad, mõned olid läinud ka autoga (heina vedama või võrke nõudma) ning peale meid tulid mõned suusatajad. Suusa jaoks oli alguses jää samuti ideaalne oma õhukese lumekirmega. Saartelt tuli tagasi mootorkelk ja jääpurilauduri lumele veetud jooni oli ka igal pool näha.

Jaan Tätte, Marko Matvere, Raul Normak ja Toonart Rääsk koos külalistega seilavad praegu mootori jõul läbi Põhja-Euroopa ühe olulisima veetee Kieli kanali.

Kuna Kieli kanal on veebikaameraid täis pikitud, siis saab nende reisi peaaegu otsepildis jälgida.

Laupäeval asusid ümbermaailmareisijad teele. Uudistes on sellest kirjutatud pikalt-laialt, seega ei hakka kõike seda siin ümber jutustama, kuid lingid, pildid ja videod, mis Reisijutud.com-il varuks, saavad siia kirja pandud.

Kõigepealt - 13. septembril sai ka ise pardale ja ära näha, mismoodi Marko Matvere, Jaan Tätte, Toonart Rääsk, Raul Normak ja nende külalised pooleteise aasta jooksul elavad.

Kitsas oli, eriti kajutites. Dekk on muidugi avar võrreldes tavaliste purjekatega - katamaraani ninas oleval võrgul saab rahus peesitada pikkadel mereületustel, ahtris on rib-tüüpi kummipaat kõva põhjaga kiireteks maabumisteks seal, kuhu purjeka süvis ei luba randuda.

Pilves, kuid soojal 13. septembril tegi üpmbermaailmareisile minev katamaraan Nordea väikese tiiru Tallinna lahel. Pardal Tele2 ja ajakirjanikud.

Reisijutud.com polegi mingil seletamatul põhjusel sellest ümbermaailmareisist veel kirjutanud. Ega eelmisest ka. Kui aga on võimalus maakerale tiiru peale tegeva aluse ja meeskonnaga tutvuda, siis muidugi jagame muljeid.

Eelmisel nädalal Norras X-41 klassi avamerepurjetamise maailmameistriks tulnud Technonicoli Eesti-Venemaa ühismeeskond võttis sihiks hiljemalt kolme aasta pärast Vahemeres toimuvad MedCup TP52 purjetamise maailmameistrivõistlused. TP52 maailmameistritiitel on purjetajate seas üks ihaldusväärsemaid tiitleid.

Technonicoli kapten Mati Sepp kinnitab, et juba järgmisel aastal hakkab ta koostama professionaalidest koosnevat meeskonda, kes võtab tema juhtimisel osa nii Match Race kui X-41 võistlustest, samas valmistaks ta neid mehi ette TP52 sarjas sõiduks. „Eelarve TP52 klassis on küll oluliselt suurem X-41 klassist, kuid ma loodan, et tänu nii kodumaistele kui ka eelkõige Venemaa toetajatele on TP 52 võistlussari Technonicol meeskonnale kättesaadavas kauguses,“ lausus Sepp.

Täna, 12. juunil Kolga lahel toimunud Kaberneeme süstamaratoni käigus hukkus kaks ning jäi kadunuks üks võistleja.

Vt http://maraton.aktiivnepuhkus.ee/

Reisijututuba testis ära (ja testib edaspidigi) uut tüüpi kajakke - istu-peal ehk sit-on-top süstad on selised veesõidukid, millesse ei pea mitte sisse, vaid peale istuma.

Jalad siiski üle parda vees ei ripu, voolujoonelise kujuga alusel on nii istumis- kui jalalohud ja vaiksel veel õnnestub neis lohkudes istudes isegi kuivaks jääda.

Peale mitmeaastast pausi alustas 360 kraadi jälle kajakimatkasid Tallinna lahel, mis aastaid tagasi oli nende üks kõige populaarsemaid atraktsioone.

Osalesime meiegi n.ö proovimatkal ja Bert rääkis, mis vahepeal kõik muutunud on.

Põnevust on natuke kadunud sellepärast, et nüüd on paljud sadamad ka ligipääsetavad maismaa poolt, Patarei vangla samuti.

Pilk jääkaardile ja pikem termomeetri jälgimine ütlevad, et jää hiilib iga päevaga aina edasi. Püsiv miinus, vähe tuult (viimastel päevadel küll natuke rohkem ja nüüd ennustatakse lausa tormi saabumist) on siiski tekitanud korralikud jäälaamad Lääne-Eestisse ja ka üksikutesse lahtedesse põhjarannikul. Ida-Virumaast rääkimata.

Niisiis, aeg jääolusid hinnata. Haapsalu lahel me juba käisime, seal peab. Jalgsi saab igale poole, autoga on endiselt oht läbi vajuda ka siis, kui keskmine paksus 30 cm. Aga ka jala maksab arvestada ohutusnõuetega: kaasa jäänaasklid, köis, veekindel kott, mis hoiab vee peal, päästevest, kui seda pole. Kompass või GPS koos lisa-akudega kindlasti ka. Ning jäätuur jää paksuse kontrollimiseks. Siis võib minna.

360 kraadi korraldab sel aastal tihti mereuisumatku, sest jää ja ilmad on selleks pikalt soodsad. Reisijutud.com proovis 14. veebruari matka Haapsalust Hobulaiule ja Vormsile. Muide, varemgi oleme me sealkandis käinud, näiteks Paralepast Noarootsi.

Alustasime Haapsalust Lahe tänavalt, kus on parkla suvistele surfaritele ja rand oma lohede ja purilaudade vettelaskmiseks. Nüüd ajasime samas kohas uisud alla.

Kerges külgtuules on haapsalust Hobulaiule 7,5 km. Värskelt lahti laevatee kulges Haapsalu sadamast välja, kuid mitte Hobulaiu vahelt läbi, vaid Voosi kurku pidi põhja suunas. Seega ei takistanud see lahvandus Hobulaiule jõudjaid, küll aga lõikas ära avatud Noarootsi jääteel kihutajate soovi pääseda Vormsile.