Pilves, kuid soojal 13. septembril tegi üpmbermaailmareisile minev katamaraan Nordea väikese tiiru Tallinna lahel. Pardal Tele2 ja ajakirjanikud.
Reisijutud.com polegi mingil seletamatul põhjusel sellest ümbermaailmareisist veel kirjutanud. Ega eelmisest ka. Kui aga on võimalus maakerale tiiru peale tegeva aluse ja meeskonnaga tutvuda, siis muidugi jagame muljeid.
Alustame siis katamaraanist.
See on tõesti suur. Ja suurus ei pane teda mitte laia ookeanilaine sees kindlalt istuma, vaid võtab hästi ka Läänemere järsku ja äkilist lainet. Suurema tuulega loksutab katamaraan vähem, Toonart Rääski sõnul on tänu sellele ka katamaraani kiirus suurem, et ta ei vaju tuulega nii palju kreeni. Võistluskatamaraanide suurim oht on hea tuule ja hea kiirusega ninalikukkumine. Tõesti, katamaraani mast on üsna purjelaeva ninas.
Pirita jahisadamast välja sõites pandis siiski lihtsamaks manööverdamiseks kaks mootorit ka tööle. Merele sai aga ikka purjede all:
"Allkorrusel", mille moodustavad kaks gondlit, on kummaski kaks kajutit - üks vööris, teine ahtris. Kajutis on kaks magamiskohta ja kahepeale üks WC-dušš. See on luksus, kommenteeritakse. "Luksus on see, kui ühel inimesel on kaks tualetti," arvab Marko Matvere. Külalised saavad siiski veidi luksuslikuma elu, kuna nad paigutatakse ahtrisse - loksutab vähem. Vööris on meeskonna püsiliikmed. Külalised aga vahetuvad reisi jooksul pidevalt ja neidki on korraga 3-4 lisaks neljale meeskonna püsiliikmele.
Purjekas on mitmnest kohast ümber ehitatud. Lagoon 421 tüüpi katamaraan Nordea on valminud 2010. aastal Prantsusmaal Lagooni-nimelises laevatehases ja oma esimesed neli tuhat miili seilaski ta tehasest Eestisse. Siin-seal on muidugi ka väikeseid merereise juba tehtud, nagu eilnegi.
Natuke numbreid ka. Alus on 12,6 meetrit pikk ja 7,5 meetrit lai, masti kõrgus on 20 meetrit ning purjepinda kokku 104 m2. Lisapurjena on võimalik kasutada 140 ruutmeetri suurust spinnakeri või genakeri. Nii purjede heiskamiseks ja seadmiseks vajaminev kui ka navigatsiooniseadmed on asetatud katamaraani roolimehe käeulatusse, mis võimaldab purjetamisega vajadusel hakkama saada ka vaid ühel inimesel. Katamaraani keskmine kiirus purjetades on 6-7 sõlme ehk 6-7 meremiili/tunnis.
Juurde on ehitatud päikesepaneelid, paigaldatud veemagesti ja rajatud kõvakatusega varjualune tüürimehe kohale, et oleks mugav ja soe olla. Või et päike lagipähe ei paistaks. Vööris, katamaraani keskel on värk, n.ö päikesetekk ja lai diivan lesimiseks. Seda saab pikkadel ookeaniületustel nõrkemiseni teha. "Igav siiski ei hakka," usub Toonart Rääsk, "merel tekib päevarutiin, kindlad toimingud ja lausa niisama igavlemist ei olegi väga palju."
Lisaks dubleeritud navigatsioonisüsteemidele on kaasas ka paberkaardid. "Kõike võib juhtuda," ütleb Toonart Rääsk, "kaart on ikka kõige kindlam. 60 tuhat, mis kaartidele läheb, võib küll tunduda mõttetuna, kuid ühel hetkel võime me selle otsuse eest väga tänulikud olla, kui neid kaarte tõesti vaja läheb." Näiteks tuuakse ühe Eesti meresõitja katsumused siinsamas Läänemerel oma purjekaga, kui kõik udupeened navigatsioonivahendid üles ütlesid, Huupi edasi purjetades paluti ühel kalalaeval müüa oma kulunud vanad kaardid, et koju tagasi jõuda.
Marko Matvere ütleb, et Sekstandiga saab meremees ka tänapäeval hakkama, kui vaja. Seda küll otseselt ei nõuta paberite kättesaamiseks, aga enamuse jaoks on auasi ka sekstandiga päikese või tähtede järgi suund kätte leida.
Jaan Tätte ja Marko Matvere ümbermaailmareisi suurtoetaja Tele2 toob kõigile eestlastele kätte võimaluse elada meeste seiklusele kaasa otse oma arvutis kodulehel www.facebook.com/Tele2ymberilma, kuhu reisimuljeid postitab madrus Matvere.
Ümbermaailmareis algab 2. oktoobril. Miks nii hilja või miks just siis? Meeskonnaliikmed ütlevad, et varem oleks muidugi võinud ka, aga siis oleks pidanud kuskil Euroopa läänesadamas aega parajaks tegema. Ookeani asuvad ületama kõik purjekad enam-vähem samal ajal, et soodsate tuultega üle saada. Selleks ajaks on hea kohal olla, aga varem pole ka mõtet minna.
Kõige ohtlikumaks peavad meremehed Suessi kanali ees olevat Somaalia rannikut, kuid sealt loodetakse läbi saada mõne suurema laevastikuga, mis koos end kaitseb.
Eestlaste pikk merereis „Ümber imelise ilma“ viib üle Atlandi, Kariibi mere ja Vaikse ookeani, koju tagasi jõutakse Vahemere kaudu 2012. aasta maikuus.
Vaata pilte katamaraanireisist siit (13.09.2010)
Vaata teekonda siit:
View Nordea katamaraaniga Tallinna lahel, träkk in a larger map
