Harjumaa

Jalgrattamatk Kiili Vänt 2008 "PIIRIST ÜLE" on tasuta kogupereüritus! Jalgrattamatk "Kiili Vänt" toimub 18. mail 2008 a. Kiili vallas. Matk on muutunud juba traditsiooniliseks,on välja kujunenud organisaatorite-aktivistide ning ka pidevate osavõtjate ringid.

Teeme ära 2008 - meie päev Rae vallas
Blogipostituse koopia siis siia kah - koristatud sai rae vallas Tartu mnt-Viljandi mnt vahel ringtee läheduses, kus idülliline metsatee pööras kruusateelt ära kunagise talukoha poole. Paraku see tee oli alguses palistatud suvilakorilaste komspudega ja edasi muutusid hunnikud suuremaks ja tõsisemaks. Kuskil kaugel ülaste vahel oli nõukogudeaegne masuuditünn.

Algas aga kõik nii. Hommikul Ülemiste parklas polnud olukord kiita - meie 8-liikmelisest tiimist oli kohal 3, neist üks ka hoopis lisandunud vabatahtlik, mitte nimekirjas olnud koristaja. Mõni oli mobla välja lülitanud, mõni magas, mõni saatis SMSi, et ikka ei tule täna.

Jüri lipujaamas oli olukord juba lootusrikkam - kahest sai viis ja lõpuks oli meid objektil kuus.

Veel üks võimalus on kõrvulukustava mootorimüra saatel ringi kimada - hõljukiga.

Hõljukimatkad.ee repertuaari kuulub hõljukiatraktsioon firmade üritustel ja mõnedes kohtades võetakse ka eraisikud jutule. Näiteks Kajamaa viburaja juures. Seal maksab lõbu 600 krooni pooltund. Proovida saab maa ja vee kohal hõljuvaid sõidukeid ka Ihasalu lahel 15. juulil ning Tammemäe karjääris 16. juulil.

Odavaim pakett - 2 hõljukit 2 tundi on üsna krõbeda hinnaga ja ilmselt sobibki rohkem firmadele oma klientide või enda töötajate lõbustamiseks - 4800 krooni.

Tallinn valgub üle äärte nagu ülekerkinud kook. Metsad hõrenevad, liiklus tiheneb. Põllud kattuvad majadega. Isegi mõned rohelise erakonna liikmed, kes elavad valglinnas, on asunud toetama "looduslähedast" elu. Paraku loodus tõmbub valglinnadega asulatest eemale.

Roheliste unistuse rattaretked viivad mais-juunis Tallinna lähedale valglinnastumisega tutvuma. Selle korraldavad Roheline Liikumine ja British Council. Üritused on tasuta, aga vajavad registreerimist.

Reede õhtul pärast töönädalat panin autosse oma ööbimis- ja fotovarustuse, võtsin kaasa koera Lizzy ning hakkasin sõitma Põhja-Kõrvemaa suunas. Järvi järvedele lähenedes kõlas autoraadiost “Symphony of Destruction”. Arvasin, et üsna kohe näen ka oma silmaga hävingu jälgi, kuna olin kuulnud, et hiljutine suurpõleng olevat ka sinnakanti ulatunud. Kõik oli aga endistviisi - mets kenasti roheline ning järvede äärsed lõkkekohad tihedalt autosid täis pargitud nagu tavaliselt. Kõnnu Suursoo ääres oli õnneks kõik rahulik - ei ühtki autot ega inimest. Kõndisime koeraga laudtee suunas, kui äkki ehmatas mind vali pasunahüüd. Pikklauka teises otsas oli sookurepaar, kes oma kohalolekust valjuhäälselt märku andsid.