Harju idaosa

Ükskord tuleb see aeg, kui pinnapealsest tutvusest merega tuleb edasi minna - süviti tutvumisele. See aeg jõudis siinkirjutajale kätte esmaspäeval, kui Mart Reimann kutsus proovisukeldumisele - on neil selline võimalus Valkla rannas avatud merekeskuses.

Tuult oli merel parasjagu ja kitesurfarid ehk lohelaudurid nautisid õhu kiiret liikumist täiega.

Pildid ka.

Merekeskuses, mis tegelikult on siiski miskit enamat kui terrassiga putka rannas, nagu Mart Reimann rõhutab (terve rand ja vaba õhk on toimumiskoht) valitses aga esialgu vaikus, kui välja arvata üksik skuuter, mis rannavees ringi tiirutas. Teised saabujad olid veel Tallinnast teel. Iseenesest oli see ettevõetava retke jaoks ka mõnes mõttes positiivne - tuul vaibus õhtu jõudes ja silmapiiril hakkasid hajuma ka Venemaalt tulnud metsapõlengust tekkinud suitsupilved. Vee all seega võis olla juba selgem ja ilusam.

Peale öist vihma sai selle töise suve laupäev veedetud Kaberneeme-Ihasalu rannas. Tegelikult väga ei kahetsegi puhkusepuudust juulis, sest kõik nurgatagused on sel kuumal kuul jõmme täis. Ja parme ka, kes hammustavad taldadeni paiste. Aga muidu on muidugi lahe looduses :)

Kaberneeme restos hommikusöök tehtud ja WiFi testitud, asusime skuurimürina saatel teele poolsaare tippu. See polnudki (veel) eravaldus - sai randa ja puha. Öine vihm oli metsaaluse veel märjana hoidnud. Aga lõkkeasemeid oli igal pool ja mõni lõke oli natuke ka pesast välja läinud. Nii need tulekahjud tekivadki.